Riigikohus otsustas juba kevadel, et kui inimene vajab erihooldekodu kohta, siis peab riik selle talle ka kindlustama. Abivajajat ei tohi panna lõputusse ootejärjekorda, viidates rahapuudusele ja kohanappusele, leidis kohus.
Järjekorrad erihoolekandes pole siiski kevadega võrreldes lühenenud. Sotsiaalkindlustusametist öeldi, et nii nagu toona, oli ka augusti alguses järjekorras umbes 2200 inimest. Nendest 755 võtaksid koha vastu kohe, kui neile seda vaid pakutaks.
Erihooldekodud on mõeldud eeskätt inimestele, kel on raske psüühikahäire või intellektipuue. See tähendab, et neil on vaja erilist juhendamist või järelevalvet, et nad iseendale või teistele oma haiguse tõttu ohtlikud ei oleks.
Suurem osa nendest inimestest on praegu kodus, kus nende eest kannavad hoolt lähedased. “Meil on suur osa inimesi, kes võiksid panustada maksumaksjatena, aga hooldavad oma lähedast,” nentis Kristi Kähär puuetega inimeste kojast.
Sotsiaalminister Karmen Joller läheb riigieelarve kõnelustele küsima järgmiseks neljaks aastaks juurde 200 miljonit eurot , et uusi erihoolekande kohti luua. Järgmiseks aastaks küsib minister juurde 20 miljonit eurot.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa rääkis, et kui erihoolekandele lisaraha ei eraldata ning kohti soovitud mahus juurde ei teki, siis küsitakse valitsuselt raha puuetega inimestega kohtus käimiseks ning neile kompensatsiooni maksmiseks.
Sotsiaalkindlustusamet arvutas nimelt välja, et kui järgmisel aastal pöörduks 700 erihoolekande järjekorras viibivat inimest kohtusse ning nõuaks hüvitist, siis kuluks riigil protsessimistele ning hüvitisteks umbes neli miljonit eurot.
“Vaadates seda summat, siis peaks selle raha panema ikkagi erihoolekande teenuse osutamisse, mitte kohtu kaudu vaidlemisse,” sedastas Mändmaa.
Kohtuhaamrid. Autor/allikas: Silver Gutmann/riigikohus
Puuetega inimeste koda: pöörduge kohtusse
Puuetega inimeste koda soovitab inimestel ja nende lähedastel juba praegu kohtu kaudu abi otsida.
“Kindlasti ei ole see mõistlik, et kõik need 800 inimest, kes kohta vajavad, hakkavad nüüd kohtuuksi kulutama. Niikaua, kuni seda eelarveotsust aga ei ole, on see üks tee, mille inimesed saavad ette võtta,” rääkis puuetega inimeste koja nõunik Kähär.
Ta selgitas, et kaebuse saaks esitada halduskohtusse ning kui inimesed sellega ise hakkama ei saa, siis on puuetega inimeste kojal olemas ka jurist, kes saab tasuta kaebuse koostamisega aidata.
Mitmed inimesed ongi juba kohtusse pöördumiseks kotta helistanud ja nõu küsinud. “Ühtegi konkreetset kaasust meie töölaual veel ei ole, aga me väga loodame, et keegi on valmis minema kohtusse,” lisas Kähär.
Ivo Pilving Autor/allikas: Taavi Leppiman/Riigikohus
Pilving: Eesti ei vääri haavatavate inimestega kohtuskäimist
Ka riigikohtu halduskolleegiumi esimees, kohtunik Ivo Pilving rääkis, et kui inimestel muud üle ei jää, siis on neil võimalus kohtusse pöörduda.
“Kui muud üle ei jää, siis tuleb see kohtutee ette võtta, aga normaalne see lahendus ei ole, kus erivajadustega inimene peab kohtus käima võitlemas. […] Panna niigi raskes seisus ja haavatavaid inimesi võitlema enda õiguste eest on kindlasti praktika, mida Eesti riik ei vääri,” märkis Pilving.
Riigikohtunik lisas, et enne kohtusse pöördumist peaks erihoolekande järjekorras olev inimene või tema lähedased suhtlema samas oma linna või valla ning sotsiaalkindlustusametiga. Ta lisas, et on arusaadav, et kohus ei saa imet teha ega hakata erihooldekodusid ehitama ja sinna personali palkama.
“Kohus saab anda aga õigusliku hinnangu, kas kellegi õigusi on rikutud. Sellel võivad olla omakorda tagajärjed kahju hüvitamise ning äärmuslikel juhtudel ka trahvi määramise näol. Selle kohtuskäimise kaudu on võimalik riiki survestada ja tuletada talle tema kohustusi meelde. Et ka need ametkonnad ei jääks kergemeelselt lootma, et seadused küll paberil kehtivad, aga ehk keegi nende täitmist ei nõua,” rääkis riigikohtu halduskolleegiumi esimees.
Tartu võitles riigikohtus oma kodaniku eest
Pilving on ise üks viiest kohtunikust, kes on ka kevadise riigikohtu otsuse taga. Toona ei pöördunud erihoolekodu saamiseks kohtu poole küll inimene ise, vaid hoopis Tartu linn.
Arutlusel olnud kohtuasi puudutas 37-aastast psüühilise erivajaduse ja puuduva töövõimega meest, kellel on diagnoositud kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja traumajärgne ajukahjustus. Ühtlasi oli talle määratud nägemispuudulikkuse ja psüühikahäire tõttu raske puue.
“See väärib tunnustust, et inimest ei jäetud üksi, vaid linn tema eest võitles. Tartu linn pakkus talle ajutise abinõuna erihooldekodu asemel üldhooldusteenust, sellega kaasnesid linnal lisakulud ja selle kahju ning lisakulud sai linn kohtuvaidluse tulemusena kätte,” selgitas Pilving.
Riigikohtunik ütles, et niisamuti nagu linnal on ka inimestel võimalik taotleda riigilt hüvitist, kui neil on tekkinud erihooldekodu saamisega lisakulud.
“Poliitikud peavad teadvustama, et meil on rahvusvahelised kohustused, meil on põhiseadusest tulenevad õigused abivajajatele ja hädasolijatele abi andmiseks. Needsamad parlamendiliikmed on ju omal ajal seadused kehtestanud, mis seda abi ulatust ja tingimusi reguleerivad,” rääkis Pilving.
Ratastool. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR
Kolm aastat tagasi sunniti lapsevanemaid kohtusse
Pilving nentis, et erihoolekande kohtade vaidlus on sarnane mõne aasta taguse olukorraga, kus linnad ja vallad vaatasid mööda seadusest, mille järgi tuleb leida igale lapsele lasteaiakoht.
Näiteks Rae vald sundis veel paar aastat tagasi lasteaiakohata jäänud vanemaid minema ükshaaval valla vastu kohtusse.
Sarnaselt erihoolekandele otsustas riigikohus ka kolm aastat tagasi, et riik ja omavalitsus peavad leidma lasteaiakohtade nappuse murele ühiselt lahenduse ning kui kohti on puudu, peab neid juurde looma.
“Nüüd on riik siin samamoodi tõlgendanud seadust selliselt, et anname need hooldekodukohad ja täidame seadust siis, kui riigieelarves selleks raha on. Enamgi veel, teine argument oli, et kogu see hooldekodude korraldamine on üle antud erasektorile ja kui erasektoris neid kohti on ning huvi teenust pakkuda on, siis inimene koha saab. Selle lükkasime kevadise otsusega ka ümber, et niimoodi ei saa abivajajaid lihtsalt juhuse hooleks jätta,” rääkis Pilving.
Sotsiaalkindlustusamet Autor/allikas: Siim Lõvi / ERR
200 inimest soovib ööpäevaringset tuge
Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg rääkis, et praegu ametil ühtegi pooleliolevat kohtuasja ei ole.
Viimane kohtuotsus erihoolekandekoha vaidluses tehti aga suvel. Tallinna halduskohus otsustas nimelt juulis kohustada sotsiaalkindlustusametit looma ühele inimesele ööpäevaringse erihoolekandekoha, mis oleks mõeldud konkreetselt autismispektrihäirega inimestele. Amet pidi koha inimesele looma kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kalbergi sõnul on kõige suurem puudus erihoolekandekohtadest praegu Tallinnas ja Harjumaal, samuti ka Ida-Virumaal ja Tartumaal.
“Põhjus, miks siin on kohti vähem või neid napib, on see, et koha loomine selles piirkonnas maksab rohkem, kinnisvara hind on kallim, töötajate töötasud on suuremad ja teenuseosutajatel ei ole ka väga valmisolekut tänase teenuse maksumusega uusi kohti looma,” rääkis ta.
Augusti alguses oli 755 inimest, kes oleks valmis kohe erihooldekodusse asuma. Neist 200 sooviksid saada ööpäevaringsele teenusele. Sinna suunatakse eeskätt need inimesed, keda ei saa ka ööseks üksi jätta ning kes vajavad ööpäevaringset abi .
Ööpäevaringsel teenusel on puuetega inimestel võimalik kasutada ka tegevusjuhendaja toetust. Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta viimases kvartalis erihoolekande tegevusjuhendaja töötasu 1457 eurot.