Kuidas suvi on läinud Tallinna lennujaamas, kuhu inimesed lendavad? Teil on vist päris tihe graafik olnud?
Jah, kui me meenutame nüüd jutte, mida räägiti kevadel ehk siis, et kui Hormuzi kriis algas, siis oli üks prognoos ju see, et augusti lõpuks on Euroopas suur lennukikütuse puudus ja Air Baltic ka enam ei lenda. Ehk siis tunne oli selline, et viimane laseb tuled ära.
Aga tegelik elu on täiesti vastupidi, ehk siis on olnud suurepärane lennusuvi, inimesed on lennanud rohkem kunagi varem, sellist lendajate mahtu ei ole meie silmad kunagi näinud – see aasta tuleb väga-väga tugev Eesti lennunduses.
Mis on Air Balticu osa Tallinna lennujaamast väljuvates lendudest?
Air Balticu osa on suur, nad on jätkuvalt meie suurim vedaja, turuosa on 29 protsenti. Nii et seal ei ole midagi öelda, seda tuleb silmas pidada.
No see ettevõte on juba pikalt olnud finantsraskustes ja nüüd räägitakse järjest rohkem, et inimesed ei julgegi enam nagu Air Balticule pileteid osta. Kes tahaks näiteks järgmise aasta jaanuaris kuskile lennata AirBalticuga, siis kas tasub pilet osta või ei? Mis teie tunnetus hetkel on?
Kui meie siin sellest räägime juba, siis ma arvan, et sama asja küsitletakse ka Lätis-Leedus ja eks Air Baltic saab ise ka sellest aru. Ehk siis ma arvan, et kui ta vaatab broneeringuid, mis tulevad sisse talveks, siis need kindlasti ei ole väga suurejooneliselt optimistlikud. Ehk siis nad peavad kindlust turule juurde andma. Need sõnumid viimase kuu aja jooksul on olnud paremad, vaikselt tilgub positiivset infot, aga kindlasti on neid positiivseid sõnumeid veel vaja, et inimestel see julgus tekiks.
Mis on teistpidi nende kasuks praegu, on see, et broneerimise aken on läinud lühemaks, inimesed broneerivad ette ka kuu aega, kaks kuud – see on selline ajaraam, kus julgetakse pileteid ette osta. Aga jaanuar jah, ma arvan, et Air Baltic peab täiendavaid selgitusi andma.
Nad on siin kärpinud oma lennukiparki, on mingisuguseid lende tühistanud – kas see kuidagi Tallinna ka on mõjutanud?
Ütleme nii, et need sammud, mis nad täna teevad, on kõik õiges suunas. Sest turg liigub sinna – nii palju seda lennukite renditeenust ei ole enam vaja ja see, et nad parki koomale tõmbavad, ongi mõistlik. Sest siin, Baltimaades, üle 35 lennukiga ei olegi midagi teha, neil ei ole neid lennukeid rakendada kusagile.
Nii, et need sammud on õiges suunas. Küsimus on see, et kas need on tehtud õigel ajal, kas nad jõuavad.
Ja kuidas see lennujaama mõjutab, siis tänasel hetkel nad jätkuvalt lendavad plaanipäraselt, väga hästi lendavad, piletid on müügis. Nad on öelnud, et Tallinnas jätkab baseerumist neli lennukit ehk siis tänaseni ei ole see lennujaama kuidagi mõjutanud.
Läti praegune valitsus kiitis just heaks 30 miljoni euro suuruse järjekordse abipaketti. Kaua see Air Balticut õhus hoiab?
Ma nüüd ohkan ja siis räägin edasi. Ütleme, et see 30 miljonit – ma arvan, et seal on midagi veel vaja, et nad talve ilusasti üle elaksid, sest talv on lennunduses kahjumlik periood, Euroopa lennunduses teenitakse raha suvel ja teenitakse korralikult.
Nii et neil on kindlust talveks kindlasti juurde vaja. Lätis on 3. oktoobril valimised, ehk et tänasel hetkel valimisteni kindlasti ei ole neil muret, selle probleemi on tänane valitsus ära lahendanud, aga seal tuleb teha veel otsuseid lähikuudel.
On ka öeldud, et Air Baltic on selline suur lõputu must auk, et sinna võib seda raha muudkui panna ja me oleme ju ise ka näinud Eesti lennufirmade puhul, et paned seda raha muudkui juurde ja juurde, aga lõpuks ikkagi ei tule välja. Mis need väljavaated on?
Ma tulen selle musta augu juurde kõigepealt. Kui me vaatame meie majandust ja vaatame, kus me Euroopas asume, geopoliitikat, siis me oleme väiksed ja me oleme kaugel ja lennuühendused on meie jaoks väga olulised. Ehk siis see raha, mis Läti valitsus on Air Balticusse investeerinud, on pigem olnud investeering riigi majandusse. Ma küll selgelt ei poolda seda, et see on olnud must auk. Aga jah, seal on äriplaaniliselt tehtud ka väikseid vigu, mida täna üritatakse lappida.
Aga mis variandid on? Kas ühel hetkel on ikkagi see, et kui veel raha juurde tuleb, lendab Air Baltic veel mõnda aega või ühel hetkel on ikkagi kõik?
No kui nad täna restruktureerivad, siis on tulevikus ju kaks varianti. Üks variant on see, et nad suudavad selle restruktureerimise lõpuni ja väiksema lennukipargiga edasi lennata ja suudavad ennast kasumisse vedada.
Ja teine variant on ikkagi see, et ühel päeval öeldakse, et turul sellise ärimudeli jaoks ruumi ei ole, suured lennufirmad on Euroopa turu üle võtnud ja see väike mudel ei töötagi enam ja pannakse kinni. Kaks varianti on.
No see kehvema variandi võimalus on ju enam-vähem siis vist fifty-fifty. Mida see tähendaks meile lennuühenduste mõttes? Praegu ikkagi suuresti, nagu te ise ütlesite, ka Air Baltic siinseid lende teenindab?
Kui me vaatame Tallinnast lendamist, siis me oleme teadlikult oma lennufirmade klientide portfelli hoidnud hästi laia, meil on väikse riigi kohta ikkagi 15 regulaarvedajat, mis on väga ilus number. Ja kui me vaatame oma klientide profiili, siis 50 protsenti meie klientidest lendab läbi suurte keskuste – Frankfurt, Helsingi, Kopenhaagen, Varssavi ja ka Riia. Ehk siis Eesti ilma ühendusteta mitte mingil juhul ei jää, seda probleemi ei teki.
Air Balticu turuosa on suur, ehk siis kui nad vähendavad, siis see kindlasti mõjutab turgu teatud ajaks. Aga täna on nõudlus tugev, me näeme, et inimesed tahavad lennata ja ma olen päris kindel, et me suudame turule tuua uusi liine, uusi vedajaid.
Air Balticu suhtes see ebakindlus on ikkagi päris suur, inimesed arutavad kas osta või mitte. Mis te neile praegu soovitate teha?
Ega ma ei saa ju sellist soovitust anda. Ma enne siin arutasin ise ka, et kuhu see teekond viib, et Air Baltic peab ise neid sõnumeid andma, mis inimestele seda kindlustunnet tekitavad. Kui minu käest küsite, et kas mul on Air Balticu piletid ostetud, siis jah, on küll septembri lõppu, ma arvan, et [siis ta] lendab.
Aga kui teie niimoodi ütlete, et septembri lõpp, siis kas see on perspektiiv, et kui sealt edasi, siis juba läheb kahtlaseks?
Ei, ma arvan, et sealt edasi ka veel ei lähe kahtlaseks. Aga selleks, et talv üle elada, on neil vaja veel nii täiendavaid rahalisi võimalusi kui ka positiivseid sõnumeid turule.
Kas strateegilise investori kaasamise võimalus on veel õhus või mis selle kohta kuulda?
Kui me vaatame üldse äriplaani muutust, siis seal erinevad klotsid või pusletükid peavad järjest paika minema. Esiteks nad peavad oma võla restruktureerima, teiseks nad peavad osa lennukeid tagasi andma ja kolmandaks nad peavad uue raha leidma. Kui need kõik kolm klotsi kõik ilusasti paika lähevad, siis on neil võimalus.
Mis mõjutab siin piirkonnas tegutsevat lennuettevõtet praegu kõige rohkem?
No mitte ainult siin piirkonnas. Üldse sellel aastal see, mis mõjutab kõige rohkem, on ikkagi lennukikütuse hind. Kui me vaatame eelmist aastat, siis eelmine aasta ta oli 70-80 protsenti odavam. Ehk siis lennukikütus sellest Hormuzist tulenevalt on jätkuvalt väga-väga kallis ja me näeme seda ka juba talvegraafikus ehk pikemaid liine ja nii-öelda õhemaid liine, kus oli vähem reisijaid, panevad lennufirmad selleks talveks natuke rohkem kinni, mis eelmine talv lendasid, sest nad lihtsalt ei ole kasumlikud. Kütus on nii kallis praegu.
Läti peaminister tegi üleskutse, et Balti riigid võiksid ühise lennufirma moodustada. Mis te sellest mõttest arvate, kui tõenäoliseks peate?
See on huvitav mõte. Balti riigid võiks rohkem koostööd teha, on ta siis raudtee vallas, energeetika vallas, lennunduse vallas. Lihtsalt Air Balticu tänane mure on see, et tal on sees väga palju kallist võlga ehk siis sinna sisse minna ei ole nagu mõtet. Tulevikus on see mõttekoht, et kui kunagi hakatakse midagi uut tegema või teistsuguse äriplaaniga, siis võib mõelda.
Mida prognoosite, kas jaanuaris 2027 lendab Air Baltic Tallinnast või kas ta üldse lendab?
Ma arvan, et lendab. Tänases lennugraafikus on neil 12 liini müügis. Ma arvan, et nad lendavad talvel. Aga ma veelkord ütlen, et siin peavad sellised positiivsed klotsid veel lähikuudel paika jooksma.
Milliseid positiivseid sõnumeid Air Baltic peaks siis andma või kas neil tegelikult on neid üldse anda?
Nad on natuke keerulises olukorras, sest nende võlakiri on noteeritud börsil ja nad peavad järgima kõiki börsireegleid, kõiki juriidilisi reegleid. See on ka põhjus, miks nad on kammitsetud oma sõnumites – nad ei saa päris täpselt öelda, kuidas nende olukord on, nad peavad mõtlema ka võlausaldajate peale.
Aga ma arvan, et see sõnum, et jah, meil on piisavalt vahendeid, et talv üle elada, ma arvan, et see on see, mida kõik kliendid ootavad.
Kõige rohkem vajab AirBaltic ikkagi raha juurde?
No kolme asja, äriplaan on pikaajaline. Mitte ainult raha juurde, vaid ikkagi kogu selle äriplaani restruktureerimist.
Kuidas kõik see protsess, kui nad nüüd seda äri struktureerivad ümber, võib meid siin mõjutada?
Ma arvan, et nad jäävad Tallinnast lendama natukene vähem, ehk siis kui me vaatame ka oma järgmiste aastate kasvu, siis kus me näeme kasvamist, on ikkagi odavlennufirmad. Sellel aastal on Wizzair kasvanud väga võimsalt – lendas üheksat liini, talvel lendab seitset. Meil oli nendega kõne eelmine nädal, nad olid sellise näoga, et nad tahavad järgmine aasta veel kasvada, ehk siis me näeme teatud segmentides selget kasvu võimalust. Air Baltic pigem jääb teenindama nii-öelda põhiliine, mida nad seni on teenindanud või võiks jääda teenindama ja nad teevad väga hästi seda.