Kuue kuu euribor on viimase paari nädalaga kerkinud 2,765 protsendini, veel kaks nädalat tagasi oli protsendiks 2,637. Aastane euribor on viimased paar nädalat liikunud kolme protsendi juures, tõustes ka üle kolme protsendi.
Erineva tähtajaga euribori määrade kasv on selget tingitud ootusest, et euroala hinnakasv kiireneb, mille taga on omakorda energiakandjate kallinemine viimastel nädalatel, ütles ERR-ile LHV makroanalüütik Triinu Tapver.
“Euroopa – eriti suurte majanduste nagu Itaalia ja Saksamaa – jaoks on eriti oluline tänaseks tasemeni 69 eurot megavatt-tunnist tõusnud maagaasi hind. See tähendab sügistalvisel kütteperioodil suuremaid energiaarveid ja seeläbi ka näiteks tootmise ning teiste kaupade kallinemist,” lausus Tapver.
Inflatsiooni- ja energiahindade tõusul on omakorda mõju Euroopa Keskpanga (EKP) intressipoliitikale, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
“Kuigi meie prognoosi järgi tõstab EKP oma intressimäära vaid septembris ja jätab need järgmisel aastal muutmata, näevad turud suuremat tõenäosust edaspidiseks rahapoliitika karmistamiseks. See on mõjutanud ka euribori liikumist,” ütles Mertsina.
Inflatsiooni kasvule viitavad ka tugevam majandusaktiivsus, pingeline tööturg, suuremad kaitse- ja muud avaliku sektori kulutused ning rohepöörde investeeringud, lisas ta. Seetõttu ootavadki finantsturud eesolevatel kvartalitel keskpangalt rohkem intresside tõstmist, märkis Mertsina.
Tapver aga ütles, et kuivõrd turud ei jälgi niivõrd EKP rahapoliitilisi otsuseid, siis euribori taseme liikumisele ei avalda EKP otsused niivõrd palju mõju kui järgmiste kuude inflatsiooniprognoos.
Ootus on, et intressimäärad jäävad kõrgele
Aastase ja kuue kuu euribori seos pole üks-ühele ehk aastane määr ei näita, kuhu poole poole aasta euribor peaks kindlasti liikuma. Samas näitab aastane euribor turu hinnangut, kus võiks intressid aasta pärast asuda ehk mingeid järeldusi saab sellest näitajast teha.
Et praegu on aastane euribor kolme protsendi juures, näitab, et uue kuu euribor jätkab selles suunas liikumist, leidis Tapver.
“12 kuu euribor on üldiselt stabiilsem ja reageerib sündmustele alati aeglasemini. Seega võiks praegust 12 kuu euribori tõusu tõlgendada kui turu ootust, et intressimäärad jäävad kõrgemale ka järgmisel aastal. Praegune olukord Hormuzi väinas viitabki, et ka kuue kuu euribor jätkab kasvu kolme protsendi taseme juurde,” lausus Tapver.
Mertsina jäi erinevale arvamusele.
“See on üsna tugev signaal, aga mitte kindel prognoos,” ütles Mertsina. “Ma ei teeks 12 kuu euribori põhjal kindlat järeldust, et kuue kuu euribor on varsti üle kolme protsendi. Selleks peab eelkõige realiseeruma turu ootus EKP täiendava karmistamise kohta. Meie prognoosi järgi tõuseb EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäär septembris 2,5 protsendini ja jääb sellele tasemel ka järgmisel aastal.”
Kui praegu on kuue kuu euribor keskpanga intressimäärast üle 52 baaspunkti ehk 0,52 protsendipunkti kõrgem, siis viimase 10 aasta keskmisena on see vahe olnud vaid 15 baaspunkti, märkis Mertsina.
“Seega, kuue kuu euribori liikumine kolme protsendi suunas on juba toimumas, kuid “peagi üle kolme protsendi” ei ole veel vältimatu tulemus,” ütles ta.
See, et investorite ootus on, et EKP tõstab baasintresse 0,25 protsendipunkti võrra, on pigem prognoosidesse juba sisse kirjutatud ning tegeliku tõstmise mõju on euriborile väga väike, lisas Mertsina. “Kui keskpank annab koos intressimäära tõstmisega märku, et rohkem tõuse ei tule, võib euribor isegi langeda,” märkis ta.
Kuid see pole see tõenäolisem variant: kui inflatsioon on endiselt probleem, nagu see praegu on, ootab tug täiendavat intressimäära tõstmist, mis kergitab euribori edasi.
“Praegu on just see teine risk turul olemas,” nentis Mertsina. “Euribori tõusu taga ei ole üksnes tänane keskpanga intressimäär, vaid turu ümberhindlus sellest, kui kõrgeks peab EKP intressimäärad järgmise 6–18 kuu jooksul tõstma, et energiahindadest ja geopoliitikast tekkinud inflatsioonisurvet ohjeldada.”
Laenamise julgusele ei pruugi kerkiv euribor mõju avaldada
Pankade laenuportfellid on endiselt suurenemas ja kuigi euribor on kasvanud juba mõnda aega, pole näha, et era- või ärikliendid võtaksid vähem laenu. Majanduse kasvule pööramine ja sissetulekute jätkuv kasv on piisav, et laenu tahetakse ja julgetakse võtta.
“Ilmselt ei tooks kolme protsendi tasemel olev kuue kuu euribor inimeste ja ettevõtete maksevõimesse väga olulisi muutuseid, sest majandus siiski kasvama hakanud, sealhulgas ostujõud ja ärimahud. Laenu võtmise julgus oleks ilmselt mõjutatud küll, ent mitte väga laiapõhjaliselt,” lausus Tapver.
Kõige tundlikumad on sellistele liikumistele sektorid, kus investeeringud on suured, rahavood pikad ja võlakoormus pigem kõrge, näiteks kinnisvara, taristu ja osa tööstusest, lisas ta.
Küll aega võib kõrge euribor mõjuda uusarendusi. “Kodulaenude osas võib kõrgem euribor tähendada, et nõudlus uusarenduste järele jääb veel mõneks ajaks vaikseks. Samas ei ole kolmeprotsendine euribor ka nii kõrge, et väga palju tänast olukorda muuta. Pigem liigutakse jätkuvalt järelturu pakkumiste seas,” ütles Tapver.
Ka Mertsina leidis, et laenunõudlusele ei pruugi kõrgem euribor suurt mõju avaldada.
“Kui majandus ja inimeste sissetulekud kasvavad, tööturu olukord ja kindlustunne paranevad ning nõudlus uute kaupade ja teenuste järgi suureneb, võib laenamine hästi vastu pidada. Näeme, et uued kliendid liituvad, sest nende kindlustustunne töötasu ja tööturu osas on positiivse väljavaatega,” lausus ta.