Venemaa kavatseb intensiivistada raketirünnakuid Kiievi, teiste Ukraina linnade ja infrastruktuuri pihta. Allikate sõnul on läbirääkimised sisuliselt läbi kukkunud. Ka majandussanktsioonid ja Ukraina rünnakud naftarafineerimistehaste vastu pole suutnud panna Putinit sõja lõpetamist kaaluma.
USA pingutused sõja lõpetamiseks on samuti liiva jooksnud ning kõnelused USA ja Venemaa riigipea vahel soiku vajunud, sest USA presidendi Donald Trumpi fookus on Iraani sõjal. Seetõttu on ka Kreml loobunud USA-ga liini hoidmisest. Kuigi Steve Witkoff ja Jared Kushner pidid minema nii Moskvasse kui ka Kiievisse, pole siiani kummagi visiidi kohta infot. CIA direktor käis selle nädala alguses Moskvas, kuid pole täielikult selgunud, mis teemadel vesteldi.
Venemaa käsitleb Ukraina rünnakuid kui NATO rünnakuid, sest alliansi liikmed rahastavad ja varustavad Ukrainat. Samas rõhutasid allikad, et praegune sõjategevus pole veel sõjalise eskalatsiooni haripunkt.
Möödunud nädalavahetusel riigitelevisioonis esinedes andis Putin esmakordselt avalikkusele aimu oma eskalatsiooniplaanist. Ta ütles, et Ukraina on avanud Pandora laeka ja peaks olema valmis tagasilöökideks oma majanduse kõige tundlikumas sektoris.
Diplomaatia puudumise tõttu pole Kremlil palju võimalusi peale eskalatsiooni, et oma sõjalisi eesmärke saavutada. Kuigi Kreml loodab, et Witkoffi ja Kushneri visiit toob uusi võimalusi, on läbimurdelootust vähe. Venemaa juhtkonna hinnangul on nad sõja jooksul juba teinud järeleandmisi, mis on nõrgestanud Venemaa positsiooni. Näiteks Alaska kohtumist peetakse järeleandmiseks, mis ei toonud tulemusi.
Ei mingit järeleandmist
Ukraina ja Venemaa on rünnakuid intensiivistanud. Ukraina löögid tabavad naftarafineerimistehaseid ja see on tekitanud Venemaal ulatusliku kütusekriisi. Samuti ründas Ukraina e-kaubamajade Wildberries ja Ozon ladusid ning see on põhjustanud logistikavõrgustikele miljardeid dollareid kahju. Venemaa rünnakud Ukraina tsiviilelanikkonna ja infrastruktuuri vastu on viinud Ukraina õhutõrjerakettide puuduseni, mis jätab nad Venemaa rünnakute ees haavatavaks.
Allikad ütlesid Bloombergile, et Venemaa juhtkonnale lähedalseisvad ametnikud järeldavad sõja jätkuvast eskaleerimisest, et Putin võib viimase abinõuna kasutada Ukrainas taktikalist tuumarelva. Lääne ametnikud on juba sõja algusest saati kartnud, et Venemaa kasutab Ukrainas tuumarelva. Seda peetakse võimalikuks, sest Putini jaoks oleks kõige hullem sõja kaotamine. Pealegi on Venemaal kasvanud tuumarelva kasutamise pooldajate hulk.
Taktikalisi tuumarelvi kandvatel rakettidel on väiksem laskeulatus ja väiksem tuumalõhkepea, sest nende eesmärk on mõjutada kindlat piirkonda, mitte hävitada tervet linna. Sellest hoolimata oleks plahvatuse mõju tohutu ja tuumasaaste leviks kaugele.
Praegu pole siiski ühtegi märki, et Venemaa valmistuks Ukrainas tuumarelva kasutama. Putin on aastaid tuumaeskalatsiooniga ähvardanud, et heidutada lääneriike Ukrainat abistamast.
Joe Bideni administratsioon hoiatas Venemaad, et tuumarelva kasutamise korral vastab USA omapoolse tuumarünnakuga. Hiina ja India on samuti hoiatanud Venemaad tuumarelva kasutamise eest.
„Venemaa taktikalise tuumarelva kasutamise oht on endiselt väike, sest nende sõjaline tõhusus tänapäeva hajutatud lahinguväljal on piiratud, samal ajal kui tuumarelvade kasutamise tabu rikkumise poliitiline hind oleks kõrge,“ selgitas Berliinis asuva Carnegie Russia Eurasia Centeri direktor Alexander Gabuev. „Kuni Moskval on võimalik eskaleerida konflikti tavarelvade abil, sealhulgas raketirünnakuid intensiivistades, pole tal põhjust tuumaläve ületada,“ lisas Gabuev.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (5)