Majandusministeerium on kavandamas tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu asukoha eelvalikut, mille osana tellitakse kogukonnauuring ja semiootiline kultuurianalüüs. Siseministeerium soovib uuringutesse lisada rangemad elanikkonnakaitse, tuumajulgeoleku ja kriisikommunikatsiooni aspektid.
Konsultatsioonifirma Skepast&Puhkim koostatud lähteülesande kohaselt on sotsiaalsete mõjude analüüsi peamine fookus tuumajaama rajamisega kaasnevatel reaktsioonidel kohalikes kogukondades, eeskätt tuumajaama võimalikes asukohtades Lüganusel ja Viru-Nigulas.
Kuna energeetikateemad on ühiskonnas sageli polariseerivad, soovitakse semiootilise analüüsiga kaardistada aastatel 2023–2026 eesti- ja venekeelses inforuumis ning sotsiaalmeedias levivaid narratiive ja hirme. Uurijad toetuvad Juri Lotmani semiosfääri mudelile, et selgitada välja, kuidas tekivad avalikkuses vastandused ning millised argumendid võimendavad või leevendavad sotsiaalset konflikti.
“Kultuurisemiootiline analüüs toetab mõjuhindamise protsessi, pakkudes süstemaatilist arusaama avaliku konflikti tähenduslikest eeldustest ja võimalikest arengusuundadest. Analüüsi tulemusi saab kasutada kommunikatsiooni- ja kaasamispraktikate teadlikumaks kavandamiseks ning sotsiaalse
vastupanu ja polariseerumisega seotud riskide maandamiseks,” seisab lähteülesandes.
Kultuurianalüüsile lisandub antropoloogiline kogukonnauuring, mille käigus tehakse potentsiaalsete asukohtade lähielanike, kohalike liidrite, ametnike ja ettevõtjatega süvaintervjuusid.
Uuringu eesmärk ei ole statistiline üldistamine, vaid hoiakute ja tähendusmustrite kvalitatiivne kaardistamine. Saadud tulemused peavad andma riigile suunised, kuidas kavandada edasist kommunikatsiooni ja kaasata inimesi nii, et see vähendaks ühiskondlikku polariseerumist ning arvestaks kohalike ootustega.
Siseministeerium soovib plaani kriisijuhtumiks
Uuringute ja eriplaneeringu lähteülesannetele esitas oma tagasiside ja täiendussoovid ka siseministeerium, rõhutades vajadust läheneda tuumajaama asukohavalikule laiemalt kui vaid kiirgusohutuse vaatest.
Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim märkis ministeeriumi vastuses, et asukohaalternatiivide võrdlemisel tuleb kindlasti hinnata hädaolukorraks valmisoleku ja reageerimise praktilist teostatavust. See tähendab muuhulgas päästeasutuste juurdepääsuvõimaluste, transpordivõrgu läbilaskvuse, alternatiivsete liikumissuundade ja evakuatsiooniteede olemasolu analüüsimist juba eelvaliku faasis.
Lisaks tegi siseministeerium ettepaneku täiendada plaanitavat kogukonnauuringut riskikommunikatsiooni puudutava osaga. Ministeerium soovib, et uuring selgitaks välja elanike ootused teavitustele ning kaardistaks, milliseid infokanaleid peavad kohalikud võimaliku tuuma- või kiirgusavarii korral kõige usaldusväärsemaks.
Samuti palutakse planeeringus tagada, et asukohavalikul arvestataks riigile tekkivate võimalike lisakuludega, mis on otseselt seotud julgeoleku tagamise, päästevõimekuse ja avaliku taristu arendamisega.
Riigi otsus kaasata suurprojekti sotsiaalsete mõjude hindamisse semiootikud ei ole esmakordne. 2024. aastal tellis Harju maakohus semiootikutelt hinnangu Tallinnas toimunud Palestiinat toetaval meeleavaldusel kasutatud loosungile “Jõest mereni”.
Ekspertiisi eesmärk oli selgitada välja sõnumi tähendus ja kaardistada kasutuskontekst, et lahendada vaidlus võimaliku vaenukõne üle. Samal aastal tellis politsei- ja piirivalveamet semiootikutelt eksperthinnangu avalikkuses palju vaidlusi tekitanud Lihula samba koopiale.
Tegemist pole politsei jaoks esmakordse praktikaga. Juba 2004. aastal, mil algne monument tekitas ühiskonnas laialdasi pingeid, tellis politsei Tartu ülikooli semiootikaosakonnalt ekspertiisiakti Lihulast teisaldatud monumendi ja natsismi seoste kohta.
Kaitsevägi on tellinud Tartu ülikooli teadlastelt uurimuse Venemaa ja Hiina koostöö ning infomõjutustegevuse narratiivide kohta. Samuti on ministeeriumid kasutanud semiootikute abi brändingu ja ühiskondlike sõnumite hindamisel – näiteks on põllumajandusministeerium palunud Tartu semiootikutel analüüsida ja lahti mõtestada, milline on mõiste “Eesti toit” täpne tähendus.