Holland, Poola, Hispaania ja Rootsi kutsusid neljapäeval Brüsselit üles naasma Venemaa külmutatud riigivarade kasutuselevõtu teema juurde, et katta Ukraina eelarve suurt puudujääki, kirjutab Politico.
Neli riiki esitasid selle üleskutse kirjas, mis saadeti Euroopa Komisjoni välispoliitika juhile Kaja Kallasele ja Iiri välisministrile Helen McEnteele enne järgmisel nädalal Iirimaal toimuvat välisministrite mitteametlikku kohtumist.
Kirjas toetatakse varasemaid üleskutseid avada uuesti arutelu Venemaa varade teemal, kuna kardetakse, et Kiievil lõppeb peagi taas raha. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas laupäeval, et riigi kaitsevaldkonna rahastamises on juba tekkinud 23 miljardi euro suurune puudujääk.
“Ukraina vajab nii lühi- kui ka pikaajaliselt rohkem finantstuge,” seisis kirjas, mille koopia saadeti ka Euroopa Komisjoni majandusvolinikule Valdis Dombrovskisele ja laienemisvolinikule Marta Kosile. “Leiame, et praegu on käes aeg naasta küsimuse juurde, kuidas Venemaa blokeeritud varasid Ukraina hüvanguks täiendavalt kasutada.”
EL-i juhid ei suutnud detsembris kokku leppida plaanis, millega võetaks Kiievile antava ulatusliku laenu tagatisena kasutusele 210 miljardi euro väärtuses Venemaa külmutatud riigivarasid, millest suurem osa asub Brüsseli väärtpaberikeskuses Euroclear.
Belgia oli plaanile vastu ja nõudis ülejäänud EL-ilt garantiisid, et kaitsta end Moskva õiguslike ja rahaliste vastumeetmete eest. EL-i juhid pidasid seda nõudmist aga liiaks.
Selle asemel otsustasid EL-i juhid finantsturgudelt ühiselt laenu võtta, et rahastada Ukrainale antavat 90 miljardi euro suurust laenu. EL maksab laenu välja järgmise 18 kuu jooksul tingimusel, et Ukraina valitsus viib ellu nõutud reformid.
Zelenski soovib, et EL eraldaks vahendid kohe. Samas on kõiki EL-i liikmesriike raske veenda raha ette andma enne, kui Kiiev on reformid tegelikult ellu viinud.
Belgia valitsus teatas viimastel nädalatel, et on valmis Venemaa varade arutelu juurde naasma. Samas kordas Belgia nõudmist, et ülejäänud liikmesriigid annaksid rahalised tagatised Venemaa vastumeetmete vastu.
“Oleme teadlikud, et tegemist on keerulise küsimusega, ning peame otsima lahendusi, mis võtavad arvesse õigustatud huve,” märgiti kirjas. Ühtlasi kutsuti komisjoni eksperte üles uurima uusi võimalusi, mis “tagaksid riski jaotumise kõigi EL-i liikmesriikide vahel nii, et ükski riik ei kanna ebaproportsionaalselt suurt koormust.”