Kui õpilane lõpetab nelja-aastase õppe ükskõik mis erialal ja ta peaks saama kutseoskused ning lisaks ka gümnaasiumihariduse, siis kui konkurentsivõimeline on just see gümnaasiumiharidus?
See on konkurentsivõimelised. See õpe läks neljale aastale just põhjusel, et gümnaasiumihariduse komponent suureneks, et õpilased teeksid kenasti ära riigieksamid, kui nad soovivad edasi ülikooli minna. Selles pole üldse kahtlust. Ma küsiks pigem niipidi, et kas gümnaasiumiharidus on konkurentsivõimeline, kui see tehnoloogia on tõesti kõikjal ja sellest ilma jääda on kurb.
Teine asi on see, et mida nooremalt noor tehnoloogiaga kokku puutub, seda vähem ta kardab. Kõik need, kes ei ole tehnoloogiaga gümnaasiumi lõpuni kokku puutunud, ei lähe inseneeriat õppima ja seetõttu on nende karjäärivalikud piiratumad. Me ju teame, et kui robootika ja odav Aasia tööjõud võttis keskklassi ära töötlevas tööstuses lihtsamalt töölt, siis täna on tehnikaareng teinud säru teenusemajandusega. See karjäärimudel, et gümnaasium, ülikool ja kontoritöö, noh kas see ikka on kontoritöö? Juunioritel on väga keeruline tööturule saada, sest seeniorid on olemas. Aga ükskõik, millist tehnoloogiat sa oled õppinud, see aitab.
Kuidas teil õpetajatega on, kas teil on õpetajad kooliaasta alguses kõik olemas?
Meil on valdav enamus õpetajaid olemas. Meil on koolipere suurus 389 inimest. Puudu on veel paar matemaatikaõpetajat. Olge lahked, tehke karjääripööre, nagu mina olen karjääri pööranud. Tulin natuke teisest valdkonnast kooli juhtima. Ma tõesti utsitan kõiki, kes te töötate mõnes telemajas, telekomifirmas, ükskõik mis tööstusharus, et tulge kasvõi osakoormusega kooli õpetajaks. Kirjutage ja öelge, et te olete valmis mingi koormusega matemaatika-, füüsika- või keemiaõpetaja olema ja me kindlasti lahkesti võtame selliseid karjääripöörajaid ja osakoormusega töötajaid vastu.