Venemaa raketi- ja droonirünnakutes tabati eelmisel nädalal Kiievi piirkonnas lastehaiglat, kooli, kortermaju ja ladusid, mille tagajärjel hukkus vähemalt 16 inimest. Kuna Ukrainal napib õhutõrjesüsteemi Patriot püüdurrakette, ei suudetud alla tulistada ainsatki Venemaa ballistilist raketti.
Ukraina selle nädala vastusammude hulka kuulus droonirünnak, mille tagajärjel puhkes kolmapäeval Nižni Novgorodi lähistel asuvas Venemaa ühes suurimas naftarafineerimistehases ulatuslik tulekahju.
Samal ajal süttis Kesk-Venemaal Tambovi oblastis e-kaubanduse hiiule Wildberries kuuluv ladu.
Moskva loodab murda Ukraina tsiviilelanikkonna tahte, et saavutada läbimurre, mis on Ida-Ukrainas seni kättesaamatuks jäänud. Kiiev püüab aga muuta Venemaa sissetungi jätkusuutmatuks, halvates vastase majanduse alustalaks olevat tööstust.
Kumbki pool ei näi olevat murdumise äärel. Sõda muutub üha halastamatumaks ja hävitavamaks, kuid selle lõpp ei ole lähemal, märkis väljaanne.
Venemaa president Vladimir Putin ähvardas vastusena Kiievi rünnakutele Venemaa naftatööstuse vastu laiendada sihtmärkide valikut Ukrainas. “Kiievi režiim võttis eesmärgiks kahjustada meie majandust. Mis aga juhtus? Nad avasid ise Pandora laeka,” märkis Putin eelmisel nädalal.
Venemaa kurnamisstrateegia
Nii Venemaa kui ka Ukraina kasutavad oma kaugmaarünnakutes droone ja rakette, kuid nende strateegiad erinevad.
Venemaa alustas süstemaatilist kampaaniat Ukraina energiataristu vastu 2022. aasta sügisel, kui sissetung takerdus ja armeed tabasid mitmed tagasilöögid. Talve lähenedes võttis Moskva eesmärgiks jätta Ukraina linnad külma ja pimedusse.
Neli talve jooksul ei ole see aga toiminud. Ukrainlastel on õnnestunud kaitsta, parandada või asendada piisavalt kütte- ja elektrivõrke, et hoida linnu töös. Siiski on Ukraina energiavõrgule tekitatud kahju iga aastaga kasvanud.
Õhutõrjesüsteemi Patriot rakettide puudus – mida napib kogu maailmas – muudab meeleolud Kiievis süngeks. Venemaa kauglöökides on sel suvel hukkunud sadu Ukraina tsiviilisikuid ning suurem osa neist on langenud ballistiliste rakettide Iskander-M ohvriks.
Paljud Kiievi elanikud kardavad, et Venemaa püüab hävitada linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, kuna Moskva otsib uusi viise humanitaarkriisi tekitamiseks.
Osa pealinlasi kaalub, kas kolida ajutiselt maale, kui olukord peaks linnas sel talvel liigselt halvenema.
Vähesed usuvad, et Venemaa saavutab sellisel viisil võidu.
“Teooria kohaselt toovad kurnatus ja raskused kaasa poliitilise kapitulatsiooni,” sõnas Viinis tegutsev sõjandusanalüütik Franz-Stefan Gady. Ta lisas, et alates 2022. aastast saadud kogemused “ja sellele eelnenud sajandipikkune strateegilise pommitamise ajalugu näitavad, et pidevad õhurünnakud pigem karastavad ühiskondi kui murravad neid, ning miski Ukraina puhul ei viita vastupidisele.”
Küsitlused näitavad, et viimastel kuudel on Ukraina avalikkus üha enam vastu territoriaalsete järeleandmiste tegemisele Moskvale.
Jaht raketiheitjatele
Venemaa rünnakud ei ole suutnud peatada Ukraina kaitsetehnoloogiasektori kiiret kasvu. Sektor toodab nüüd detsentraliseeritud ja hästi varjatud tehastes miljoneid droone aastas.
Kuna lääne liitlastelt saabub Patrioti õhutõrjerakette vaid näpuotsaga, otsib Ukraina teisi viise Venemaa raketirünnakute nurjamiseks.
Ukraina droonid on hävitanud õhutõrjesüsteeme Lõuna-Venemaa piirialadel ja loonud potentsiaalselt soodsa pinnase laiaulatuslikumaks Venemaa raketiheitjate, sealhulgas suhteliselt lühikese lennukaugusega Iskander-M seadeldiste tabamiseks.
“Kui õhuruum on droonidest küllastunud, võib see sundida raketiheitjad peitu minema või suruda need rindejoonest kaugemale,” selgitas Kiievis resideeriv sõjandusanalüütik Rob Lee. “See ei ole sajaprotsendiline lahendus, kuid muudab Venemaa olukorra keerulisemaks.”
Ballistilised raketid ei ole ainus oht, märkis Lee. Venemaa kasvatab Iraani Shahedil põhinevate reaktiivdroonide (nagu Geran-5) ja suhteliselt odavate tiibrakettide Banderol arsenali. Mõlemad on tavarakettidest soodsamad, mis võimaldab neid massiliselt toota ja kurnab Ukraina õhutõrjet veelgi.
Tsaar ei lase end kõigutada
Ukraina kauglöögi võimekus on viimase aastaga hüppeliselt kasvanud. Süvarünnakute sihtmärgid on laienenud naftarafineerimistehastelt, energiaekspordi taristult ja raketikomponentide tehastelt Musta mere laevandusele ning Venemaa suurimate e-kaubanduskettide Wildberries ja Ozon ladudele.
Ka neis rünnakutes hukkub tsiviilisikuid, kuigi mitte samas mahus kui Venemaa korraldatud löökides.
Kiievi välja kuulutatud eesmärgid on tabada sõjaväe tarneahelaid, lõigata läbi Moskva sõjamasinat rahastavad eksporditulud ning tekitada ulatuslikke majandushäireid, mis muudaksid sõja nähtavaks ka Venemaa elanikkonnale.
Enamik Venemaa vaatlejaid kahtleb siiski, kas elanikkonna või ärieliidi rahulolematus sunnib Putinit relvarahu sõlmima. Venemaa president usub, et suudab erimeelsused maha suruda ning Venemaa majandus peab raskustele kauem vastu kui Ukraina oma, nentis WSJ.
“Kaugõhurünnakute mõju Venemaa ühiskonnale ja majandusele peaks muutuma oluliselt drastilisemaks, et see hakkaks isegi kaugelt Putini kalkulatsioone mõjutama,” rääkis USA-s Montereys asuva James Martini nimelise massihävitusrelvade leviku tõkestamise uuringute keskuse Venemaa ekspert Hanna Notte.
Kuigi mõned Venemaa analüütikud on viimasel ajal tõdenud, et Moskva ei suuda Ukrainas oma sõjalisi eesmärke saavutada, ei ajenda neid niivõrd kaugrünnakute kampaania tagajärjed, kuivõrd mure edasiliikumise puudumise pärast rindel, lisas Notte.
Sõja otsustavaks teguriks jääb inimjõud, nentis Gady, sealhulgas see, kas Putin kuulutab lähikuudel maavägede pealetungi hoogustamiseks välja ulatusliku mobilisatsiooni.
“Mõlemad pooled teevad kaugõhurünnakuid, sest maasõja takerdumise korral on see ainus valdkond, kus saab veel tegutseda,” lausus analüütik. “Need muutuvad üha hävitavamaks, kuid ei too otsustavat pööret.”