Genotsiidis süüdi mõistetud Bosnia serblaste kindral Ratko Mladic suri 83-aastasena, teatas riigimeedia. 1990. aastate Balkani sõdade kindral mõisteti süüdi umbes 8000 moslemi tapmises Srebrenicas.

Mladici tegevus Balkani sõdades tõi talle hüüdnime “Bosnia lihunik”. Teda peeti vastutavaks Euroopa rängima teise maailmasõja järgse veresauna eest, kirjutab New York Times.

Mladic tabati 2011. aastal Serbia pealinna Belgradi lähistel asuvas külas pärast peaaegu 16 aastat kestnud redutamist.

Rahvusvaheline tribunal mõistis ta 2017. aastal genotsiidis, inimsusvastastes kuritegudes ja sõjakuritegudes süüdi.

Mladic kaebas otsuse edasi, kuid 2021. aastal jäeti see jõusse.

Balkani sõjad puhkesid Jugoslaavia lagunemisel iseseisvateks riikideks. Ühe tekkiva riigi, Serbia rahvuslasest president Slobodan Milosevic võttis eesmärgiks luua Suur-Serbia. Ta õhutas taas üles vanad etnilised ja usulised vaenud ning algatas sõjad, kus serblased astusid vastamisi sloveenide, horvaatide, Bosnia moslemite ja Kosovo albaanlastega.

Konfliktis hukkus ligikaudu 100 000 inimest ja üle 2,5 miljoni kaotas kodu.

Punetava näo, hirmutava olemuse, kõmiseva hääle, läbitungivate siniste silmade ja äärmiselt kõrge enesehinnanguga Jugoslaavia Rahvaarmee ohvitser Mladic juhtis 1990. aastate alguses Bosnia serblaste vägesid.

Srebrenica veresauna eelõhtul lubas ta kätte maksta sajanditetaguse Serbia vallutamise eest Osmanite riigi moslemitest türklaste poolt. 

Kümne päeva jooksul püüdsid, vangistasid ja hukkasid tema sõdurid tuhandeid Bosnia moslemeid, pannes nad selja taha seotud kätega ritta ning lastes nad maha. Naisi vägistati. Rahvusvahelisi üleskutseid vaoshoitusele eirati.

Sõjakuritegude süütõendite varjamiseks matsid Serbia väed laibad maha, kaevasid need uuesti üles ning puistasid süstemaatiliselt laiali kaugematesse ühishaudadesse.

Mladici kohtuprotsess oli üks viimaseid suuri arutelusid Haagis asuvas Endise Jugoslaavia Rahvusvahelises Kriminaaltribunalis. Tribunal lõpetas tegevuse pärast seda, kui oli kohtu ette toonud ligi sada Balkani sõdade julmuste eest vastutavat isikut. 

Mladici vahistamine oli märgiline hetk Serbia pikkades püüdlustes vabaneda paariariigi staatusest. See eemaldas olulise takistuse riigi teelt Euroopa Liitu, mis oli tüdinenud järjestikuste Serbia valitsuste keeldumisest meest tabada.

Lisaks Srebrenica veresauna kavandamisele mõisteti Mladic hiljem süüdi mitmetes kuritegudes, mis olid seotud Bosnia pealinna Sarajevo peaaegu neli aastat kestnud piiramisega. Selles hukkus 10 000 inimest, sealhulgas 1500 last.

Uusaja sõjaajaloo pikima piiramise käigus tulistasid Mladici mehed ümbritsevatest mägedest linna suurtükkidega ning terroriseerisid tsiviilelanikke snaipritulega. Kohtunikud tunnistasid ta süüdi ka teistel Bosnia aladel elanud mitteserblaste tagakiusamises ja hävitamises.

Veresaunale järgnenud pahameel Washingtonis ja Euroopas viis NATO pommitamiskampaaniani, mis murdis Bosnia serblaste väed. See viis omakorda 1995. aasta detsembris Balkani sõjad lõpetanud Daytoni rahulepinguteni, kuigi konflikt endises Jugoslaavias puhkes Kosovo tõttu 1998. aastal uuesti.

Kaks aastat varem loodud rahvusvaheline tribunal Haagis esitas 1995. aastal Mladicile sõjakuritegude ja genotsiidi süüdistused seoses Sarajevo piiramise ja Srebrenica veresaunaga.

Milosevici kaitse all olnud Mladic ei asunud end kohe varjama.

Milosevic kaotas 2000. aastal võimu. Järgmisel aastal ta vahistati ja saadeti Haagi kohtu ette. (Ta suri 2006. aastal, kui kohtuprotsess hakkas lõpule jõudma.)

Pärast seda oli Mladic sunnitud minema peitu ning arvatavasti pakkusid talle kaitset liitlased Serbia sõjaväes ja luureteenistustes.