Tartus Kogo galeriis avatakse Köler Prize’i laureaadi Anna Mari Liivranna isikunäitus “Kaarduvate radade veetlus”, mis peegeldab keerukaid suhteid mälu, looduse ja minevikuga. Teostes on kombineeritud ka erinevaid materjale ja esemeid.
Nii joonistuse, skulptuuri kui ka installatsiooniga tegeleva Anna Mari Liivranna isikunäitusel on autori kõige uuemad teosed, mis jätkavad sarnaselt varasemale loomingule aja kulgemise temaatikaga. Oma teostes kombineerib kunstnik metalli ja eri ajastutest pärit klaasi, lisades neile juurde ka linnaruumist leitud esemeid.
“Ma jõudsin klaasi ja metalli kasutamiseni läbi linnaruumiliste elementide. Eriti just tööstusarhitektuuris, mahajäänud keskkondade vaatluse tulemusel ja eriti Tallinnale omaste sepiselementide näol. Mind väga kõnetas see, kuidas kasutada neid enda loomingus. Selle klaasi ja metalli omavahelise koosmõju on minu jaoks väga sümpaatne. Siin tekib õrnuse ja hapruse ja metalli karmuse vahel meeldiv pinge ja teisest küljest tasakaal,” lausus Liivrand.
“Mis mind Liivranna puhul kõige enam paelub, on tema oskus ühendada erinevaid meediume. Ta ühendab arhitektuuri, visuaalse kunsti, disaini ja käsitöö, mida kõike saab näha sellel näitusel. Ja tema tegevuse meisterlikkus on täiuslik,” sõnas kuraator Elina Drake.
Töödes on läbivad ka ornamentaalsed sepised ja taimedega seotud motiivid. Näiteks on Liivrand graveerinud klaasile eesti mürktaimi.
“Ma jõudsin nende kasutamiseni, sest mahajäetud keskkonnad sageli saavad aluseks taassünnile, uue looduse tärkamisele. Miks just mürktaim on minu jaoks kõnekas, et nende puhul on olemas teatav ähvardavus, kui me elame loodusliku kaduvuse ajal, siis võib-olla see taassünd ei ole meeldiv ja pehme ning ta tulebki pigem ähvardavalt nagu mürktaimed,” ütles Liivrand.
Näitus on avatud 24. oktoobrini.