IMERA eesmärk on parandada Eesti kriisivalmidust ja varustuskindlust ning toetada Euroopa komisjoni ja liikmesriikide koordineeritud koostööd. See aitab hoida kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumist ka olukordades, kus siseturu toimimist ähvardab tõsine häire.
„Viimaste aastate kriisid on näidanud, kui oluline on riikidevaheline koostöö ja valmisolek tegutseda kiiresti ning koordineeritult. IMERA aitab tagada, et kriisi ajal liiguks vajalik info kiiresti, tarneahelad püsiksid toimimas ja Eesti inimestel ning ettevõtetel oleks kindlus, et olulised kaubad ja teenused jäävad kättesaadavaks,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Raamistiku rakendamise eest hakkab vastutama majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Praktilist elluviimist korraldab Eesti varude keskus, kes vahendab kriisiolukorras teavet Euroopa komisjoni, liikmesriikide ja Eesti ametiasutuste vahel.
Kriisiolukorras saadakse õiguseid juurde
Kriisiolukorras saab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet õiguse lubada lihtsustatud korras turule kriisi seisukohast olulisi tehnilisi tooteid, näiteks generaatoreid, ehituspaneele või raadiosideseadmeid. See aitab olukordades, kus vajalikke tooteid on vaja kiiresti kasutusele võtta.
Kui tuvastatakse siseturgu mõjutav oht, siis käivitatakse EL-i tasandil vastav kriisiohjerežiim. Sealhulgas saab jälgida kriisis oluliste tarneahelate toimimist. Raamistik hõlmab üldjuhul kõiki kaupu ja teenuseid, välja arvatud näiteks finantsteenused, energiakandjad ja kaitsetehnoloogiad.
Tavapärases olukorras ei too muudatused ettevõtjatele uusi kohustusi. Kriisiohjerežiimides võivad liikmesriikide pädevad asutused ja Euroopa komisjon küsida ettevõtjatelt vabatahtlikult teavet tarneahelate seisu või tootmisvõimekuse kohta.
Siseturu hädaolukorra režiimis võib komisjon esitada ka prioriteetseid tootmistaotlusi kriisi seisukohast oluliste toodete kohta, kuid ettevõtjal on võimalik nende täitmisest keelduda.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare