Madise esitas esimeses hääletusvoorus presidendikandidaadiks 75 riigikogu liiget – seitse rohkem, kui valituks osutumiseks vaja. Izmailova Madise kandidatuuri ülesseadmist oma allkirjaga ei toetanud ning ei ole seni avalikustanud, kuidas ta hääletab.
„Minevik nõuab vastutust, tulevik kokkulepet. Nii võtan kokku meie eilse jutuajamise,“ kirjutas Izmailova täna sotsiaalmeedias.
Izmailova sõnul tõstatas Madise kohtumisel ise esimesena küsimuse oma 2021. aasta osalemisest lapseealise seksuaalse ahvatlemise katses süüdi mõistetud Peeter Helme raamatuesitlusel. Just see episood, sealhulgas Madise hilisemad selgitused, oli põhjus, miks Izmailova oli varem öelnud, et Madise tema häält presidendivalimistel ei saa.
„See on tegu, mis teda ennast (Madiset -toim) siiani väga häirib,“ kirjutas Izmailova. Tema sõnul on Madise mureks, et isikliku eksimuse tõttu „on vari langenud kogu lasteombudsmani institutsioonile ning selle aastatepikkusele tööle“.
Izmailova kirjutas, et usalduse taastamiseks ei pruugi piisata üldsõnalisest vabandusest. Tema hinnangul võiks Madise suhelda ka lastevastaste kuritegude ohvreid esindavate ja abistavate organisatsioonidega.
„Minevikku muuta pole võimalik, kuid sellest saab õppida ja mõelda, kuidas tulevikus paremini tegutseda – lapsed on meie tulevik,“ kirjutas Izmailova. Ta lisas, et osa lasteombudsmani tööst, näiteks laste hariduse ja arstiabi kättesaadavuse parandamisel, on saanud liiga vähe avalikku tähelepanu.
Kohtumisel arutati ka kliima- ja looduspoliitikat. Izmailova küsis Madiselt, kas roheüleminek on Euroopa Liidu ette kirjutatud kohustus või vastus tegelikule keskkonnakriisile.
Izmailova sõnul vastas Madise üheselt, et „roheülemineku taga on reaalne vajadus“ ning saastamist ja ressursside raiskamist tuleb vähendada, et loodus saaks taastuda.
Madise leidis Izmailova sõnul ka, et praegusel kujul kavandatav kliimaseadus sellele eesmärgile kaasa ei aita.
Izmailova kirjutas, et talle oli oluline saada Madiselt varasematest intervjuudest konkreetsem vastus looduskaitse ja kliimapoliitika seoste kohta. Tema hinnangul oli Madisel nüüdseks kujunenud „üsna selge arusaam globaalsetest kliimaprobleemidest ja neist tulenevatest ohtudest inimkonnale, Euroopale ja Eesti inimestele“.
Postituses heitis Izmailova valitsusele ette vastuolulisust kliimaeesmärkide täitmisel. Ta nimetas muu hulgas kavandatavat kliimaseadust, metsaseaduse muudatusi, kortermajade renoveerimist ja fossiiltööstusele Euroopa Liidult erandi taotlemist.
„Sellises olukorras ei piisa usust kokkulepetesse,“ kirjutas Izmailova. „Vaja on ka mehhanismi, mis aitaks kokkuleppele jõuda, seoks eri valdkondade otsused tervikuks ja hoiaks valitud suunda kauem kui ühe valimistsükli.“
Izmailova sidus kliimapoliitika ka Eesti julgeolekuga. Tema sõnul ei kahjusta Eesti ebaühtlane tegevus kliimaeesmärkide täitmisel üksnes kohalikku elukeskkonda, vaid võib õõnestada ka riigi välispoliitilist usaldusväärsust.
„Julgeolek on kahepoolne tee: me ei saa oodata tingimusteta solidaarsust teistelt, kui me ise ühiselt antud lubadustele vilistame,“ kirjutas Izmailova. Ta rõhutas, et Euroopa Liidu lõunapoolsete riikide jaoks on Pariisi kliimaleppe täitmine eksistentsiaalse tähtsusega küsimus, sest kliimamuutuste mõju nende elukeskkonnale on juba praegu ränk ja otsene.
Izmailova tõi ühtlasi välja sotsiaalteadlaste Erik Terki, Mati Heidemetsa ja Marju Lauristini pakutud Eesti Tuleviku Konvendi idee. Selle kaudu töötaksid teadlased, erakonnad ja kodanikud välja 15–25 aasta pikkused tulevikustsenaariumid ning püüaksid leida kokkuleppeid valdkondades, kus praegused otsused võivad üksteisele vastu töötada.
Izmailova hinnangul võiks konvendi kokkukutsumise ettepaneku teha president, kuid seadusliku legitiimsuse tagamiseks peaks selle kokku kutsuma riigikogu.
„Eestil pole juba ammu olnud üht tulevikku suunatud eesmärki, mis meid rahvana ühendaks,“ kirjutas Izmailova. Tema hinnangul võiks selliseks eesmärgiks olla kodumaa ja rahva hoidmine, sealhulgas puhta vee, viljaka mulla ja elujõulise looduse säilitamine.
Postitusest ei selgu, kas kohtumine muutis Izmailova varasemat seisukohta Madise toetamise kohta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (24)