Rahandusministeerium prognoosib 2,5-protsendilist kasvu selleks aastaks ja peaaegu sama suurt kasvu järgmiseks aastaks. Väike majanduskasv on parem kui paigalseis või langus. Ka hinnakasv peaks sel aastal olema vaid 3,2 protsenti ja tuleval aastal isegi vähem kui kolm protsenti.
Rahandusministeerium selgitas, et majanduskasvu aitavad tagant tõugata üle 30 aasta kõrgeimad valitsussektori investeeringud. Välja toodi eraldi Rail Balticu ehitus ja kaitseinvesteeringuid. Kasutusele on võetud ka palju välisvahendeid. Osalt on needki seotud Rail Balticu ehitusega, aga osalt Euroopa Liidu eelarveperioodi lõppemisega. See tähendab, et eurotoetused tuleb ära kasutada.
Valitsuse investeeringutele põhinev väike majanduskasv suurt stabiilsust tulevikuks ei ennusta. Näiteks Rail Balticu ehitus kasvatab praegu küll majandust, kuid valmis saades saab sellest püsiv kulu-, mitte tuluallikas. Seda juba asjaolu tõttu, et järgnevatel aastatel pole Rail Balticu rongidel võimalik sõita ühtegi kaubanduslikult tulusasse kohta, sest rööpad saavad Läti piiril otsa.
Rahandusministeeriumi prognoos näitab, et suur defitsiit tuleb peamiselt kaitsekulude kiirest kasvust.
Kõige tumedam pilv Eesti rahanduses puudutab siiski eelarvedefitsiiti, mis prognoosi järgi tähendab, et 2030. aastal tuleb ainuüksi laenuintressideks maksta 656 miljonit eurot. Eesti Panga asepresident kirjutas hiljaaegu Postimehe arvamusküljel, et 2036. aastal tuleb hakata maksma lausa miljard eurot aastas puhtalt laenu teenindamiseks. See on sama suur summa, kui 2024. aastal kulus näiteks pere- ja lastetoetustele.
Rahandusministeeriumi prognoos näitab, et suur defitsiit tuleb peamiselt kaitsekulude kiirest kasvust. Rahandusministeeriumi esitluseski oli eraldi kirjas lause, et riigirahandus pole kohanenud kaitsekulu järsu tõusuga. Samas pole seni keegi välja käinud ühtegi lahendust, kuidas kaitsekulutusi jätkusuutlikult teenindada.