Jaamahoone avatakse reisijatele 2028. aasta keskel
Tõsi, rööbastee ümberehitamine nõuab perrooni kõrguse suurendamist 20 sentimeetri võrra. Ettevõtte European Railway Lines hinnangul ei ole see töö hõlmatud keskjaama ehituse ligikaudu 450 miljoni euro suuruse kogumaksumusega. Ligi 140 miljonit eurot sellest summast on kulunud klaasfassaadiga kaarja jaamahoone ehitusele, mis avatakse koos perroonidega reisijatele 2028. aasta keskel.
Hoone kolmas korrus, mis hõlmab tuhandeid ruutmeetreid ja oli algselt kavandatud reisijate ootealaks, ei jää siiski avalikkusele avatuks. European Railway Linesi juhatuse liikme Dāvis Blausi sõnul on kolmas korrus mõeldud kasutusele võtmiseks siis, kui Riias valmib 1435-millimeetrise rööpmelaiusega raudtee.
«Vahepealse lahenduse piiratud rahastuse tõttu otsustati arendada reisijateala välja esimesel korrusel, kus hakkab toimuma kogu reisijatevedu. Seetõttu jäeti kolmas korrus viimistlus- ja detailitöödest välja.» Ülejäänud ehitustööd peaksid valmima aasta lõpuks ning vajalikud formaalsused järgmisel aastal. Kavas on renoveerida ka jaama põhjapoolne osa, kuid tööde algusaeg ja maksumus on endiselt ebaselged.
Transpordiministeeriumi riigisekretär Andulis Židkovs tunnistas, et Rail Balticu esimene etapp, mille eesmärk on ühendada Balti riigid Euroopa rööpmelaiusega raudteega, ei valmi 2030. aastaks.
Renoveerimine osutus kavandatust kallimaks
Praeguseks on Riia sõlmpunkti investeeritud ligikaudu 454 miljonit eurot. See summa hõlmab lisaks jaamale Daugava jõeni ulatuvat taristut ning poolelioleval raudteesillal tehtavaid töid.
Ehitusprojekti alguses eeldati väiksemat kogukulu. 2019. aastal sõlmitud Riia keskjaama, raudteetammi ja uue raudteesilla projekteerimis- ja ehituslepingu väärtus oli 430,5 miljonit eurot. Seega on kulud juba praegu esialgseid prognoose ületanud.
Āboltiņš-Āboliņši sõnul näeb leping ette ka hinnakorrigeerimise, mis katab senise inflatsiooni mõju. Lisaks on projekti käigus tehtud muudatusi, sealhulgas lisatud rööbasteid ja muid funktsionaalseid täiustusi.
Seni tehtud töödest ja investeeritud 454 miljonist eurost siiski ei piisa, et reisirongid saaksid jaama uut osa kasutada. Selleks on vaja lisatöid ja -raha. Blausi sõnul oleks vajamineva lisarahastuse maht ligikaudu 30 miljonit eurot. «Selle raha eest saaks lõpule viia rööbasteede, kontaktliinide ja signalisatsioonisüsteemide ehituse. Alles seejärel saaksid reisirongid seda jaamaosa kasutama hakata.»