Euroopa Liidu riikide kodanikel on palju hüvesid, mis lihtsustavad reisimist, asjaajamist, konsulaarabi saamist ja muud. Riikide valitsustel on allianssi astumise üle lihtne otsustada siis, kui alustatakse madalalt pulgalt – majandus vajab turgutamist, kaubandussuhted lihtsustamist, rahandussüsteem uuendamist.
Juba heal järjel riigid peavad aga kalkuleerima, kas miski lubatavatest hüvedest tasub kaalumist või on enamik neist niigi olemas. Ja mis peamine – äkki tuleb suures demokraatlikus peres hakata teisi söötma. Näiteks värskete mereandidega. Või äkki on söögilaua taga istujad nii ebaviisakad, et põlgavad pakutavad makrellid, krabid ja molluskid ära ning tahavad neid ise püüda ja suure kasuga teistele müüa.