USA kaitseministeeriumi poliitikadirektor survestas neljapäeval NATO-s peetud kohtumistel liitlasi suurendama oma panust Euroopa kaitsmisel. Selle taustaks on Washingtoni tähelepanu pöördumine endale lähematele julgeolekuohtudele ja Indo-Vaikse ookeani piirkonnale.
USA kaitseministri asetäitja poliitikaküsimuste Elbridge Colby ütles neljapäeval Brüsselis NATO liikmesriikidele, et allianss peab kohanema ning et ta soovib kuulda liitlaste seisukohti osana Euroopas paiknevate USA vägede kohaoleku ülevaatamisest. Tema sõnul on selle eesmärk võimaldada Euroopal võtta oma maailmajao kaitsmisel senisest suurem roll.
“Me usume, et ellujäämiseks ja tegelikult ka õitsenguks peab NATO muutuma,” ütles Colby neljapäeval NATO riikide suursaadikutele Brüsselis toimunud kohtumisel.
“See ei ole kitsalt ülevaatus, mis puudutab ainult paiknemiskohti ja baase, kuigi need on loomulikult olulised. Pigem on see meie strateegilise hoiakuga seotud laiem ülevaade,” lisas ta Pentagoni avaldatud märkmete kohaselt.
Colby sõnul soodustab, võimaldab ja kiirendab Pentagoni algatatud ülevaatus üleminekut vastupidavamale ja võimekamale Euroopa riikide juhitud kaitsele võimaliku tavarelvastusega toimuva ründe vastu Euroopas.
Colby kiitis samuti alliansi seniseid edusamme ja ütles, et Euroopa on USA jaoks jätkuvalt kriitilise tähtsusega piirkond.
“Konsultatsioonid ja kaasamine on selle ülevaatuse oluline osa,” ütles ta. “Me tahame teid kuulda.”
Diplomaadid kirjeldasid kohtumist Pentagoni poliitikajuhiga positiivsena, kuid pidasid seda oma iseloomult sissejuhatavaks.
“Kohtumine läks üsna hästi ning näitas, et liitlaste jõupingutused ja panus koormuse ümberjagamisse on käimas,” ütles üks NATO diplomaat Reutersile.
Euroopa diplomaat kirjeldas arutelu Reutersile kui esialgset kompamist ning ütles, et liitlaste üldine sõnum oli selge: Euroopa asub jõulisemalt tegutsema ja rõhutab ühtsuse tähtsust. Ta lisas: “Minu hinnangul mõisteti seda väga hästi”.
USA on alustanud Euroopas paiknevate jõudude ülevaatust
USA on hakanud vähendama Euroopas paiknevate vägede arvu – praegu on neid veel umbes 80 000 – ning Pentagon algatas selleks juunis ülevaatuse, et otsustada, kui ulatuslikud peaksid edasised kärped olema.
Samas on USA tugeva kohaloleku jätkumine oluline NATO võime jaoks heidutada Euroopas tegutsevaid vastaseid, eelkõige Venemaad.
Vägede vähendamise ulatus sõltub sellest, kui tõhusalt reageerivad Euroopa liitlased ja Kanada Washingtoni nõudmisele NATO ümber korraldada. Selle kohaselt võtaksid Euroopa riigid enda kanda Euroopa tavarelvastusega kaitse ning USA pakuks vajadusel ainult toetust, sealhulgas tuumarelvadega.
Mõni nädal tagasi saatis USA oma NATO liitlastele küsimustiku, mis käsitleb muu hulgas nende kaitsekulutusi, strateegiat, relvahankeid ning USA välispoliitiliste prioriteetide toetamist.
“Saime just kätte mitu küsimustikku ja ootame nende läbivaatamist,” ütles Colby, täpsustamata, millised riigid on vastanud.
Pärast NATO peakorteris toimunud briifingut kiitis Colby Saksamaad ja Poolat ning Skandinaavia riike nende kaitse-alaste jõupingutuste eest. Kuid ta lisas samas: “Loodame näha rohkem sellistelt riikidelt nagu Ühendkuningriik.”
Colby sõnul on Washingtoni eesmärk viia NATO realistlikuma, eesmärgipärasema ja ajakohasema ning tasakaalustatuma struktuurini. “Ja sellest vaimust lähtudes jätkame oma Euroopa kaitsehoiaku ülevaatamist,” rõhutas ta.
Reutersi nähtud dokumendi kohaselt koostatakse riikidelt laekuvate vastuste ülevaatuse käigus kaitseminister Pete Hegsethile 6. novembriks vähemalt neli erinevat tegevusvarianti – oluliselt enne protsessi lõpuleviimise detsembrikuu tähtaega.
Protsess on tekitanud Euroopa ametnike seas küsimusi selle kohta, kas USA administratsioon kavatseb kasutada ülevaatust tõelise konsultatsioonina, sümboolse sammuna või läbirääkimistaktikana.
Küsimustik sisaldab ka NATO-ga otseselt mitteseotud nõudmisi, näiteks küsimusi selle kohta, kas liitlased annavad USA vägedele piiranguteta juurdepääsu oma baasidesse ja õhuruumi. Mõned Euroopa riigid olid kõhklevad, kui USA alustas sõda Iraaniga, ilma et oleks nendega eelnevalt konsulteerinud.
“Euroopal on huvi tagada ka see, et Iraan ei saaks tuumarelva, mis on loomulikult ka meie eesmärk,” ütles Colby. “Me peame suutma tõhusalt tegutseda. Me vajame etteaimatavust,” rõhutas ta.