USA president Donald Trump nimetas neljapäeval Ameerika Ühendriikide ja Kanada piiril asuva Ontario järve ümber Ameerika järveks, eskaleerides tüli Kanadaga, mille tulemusel on juba kehtestatud vastastikku tollimakse kümnete miljardite dollarite väärtuses.
Trumpi täitevkorraldus Ontario järve kohta, mis on üks viiest Põhja-Ameerika Suure Järvistu järvest, puudutab järve nimetamist USA föderaalses asjaajamises ega reguleeri seda, kuidas Kanada, rahvusvahelised organisatsioonid või teised asutused järve nimetavad.
Mõne tunni jooksul pärast vabariiklase Trumpi avaldust ütlesid Kanada peaminister ja järvega külgneva USA New Yorgi osariigi demokraadist kuberner, et nemad nime ei muuda. Ontario järv on kandnud seda nime enam kui 400 aastat.
“Me muudame Ontario järve nime alates tänasest Ameerika järveks,” ütles Trump ajakirjanikele Valge Maja Ovaalkabinetis otsuse allkirjastamisel. “Järve nime muutmine – Ameerika järv – on tegelikult midagi, mille peale ma olen juba pikka aega mõelnud,” lisas ta.
USA ja Kanada kaubandusläbirääkimised kukkusid eelmisel nädalal läbi, misjärel kehtestasid pooled teineteisele suured tollimaksud. Mõlemad süüdistasid teineteist kolm päeva kestnud intensiivsete läbirääkimiste nurjamises.
Carney: Ameerika muutub
Kanada peaminister Mark Carney ütles, et järve nimi on vanem kui Kanada ja USA kui riigid.
“Me teame, et Ameerika muutub. Nende kaubandussuhted, välispoliitika, rahvusmonumendid, hüdronüümid,” kirjutas Carney sotsiaalmeedias ning lisas, et Ontario järve nimi jääb püsima.
Ligikaudu 52 protsenti Ontario järve veepinnast kuulub Kanadale ning ülejäänu asub New Yorgi osariigis.
New Yorgi kuberner Kathy Hochul vastas Trumpi otsusele sotsiaalmeedias: “New York ei hakka seda nii nimetama.”
Kanada ja New Yorgi osariigiga külgneva Vermonti osariigi vabariiklasest kuberner Phil Scott nimetas Trumpi otsust neljapäeval sotsiaalmeediaplatvormil X väiklaseks ja pettumust valmistavaks.
Kanada Quebeci provintsis asuva wendati indiaanihõimu suurpealik Pierre Picard tegi avalduse, milles mõistis nime muutmise hukka. Nimi Ontario pärineb wendati keelest ning tähendab “järv on ilus, suur”.
“President Trump üritab meie ajalugu kustutada,” ütles ta.
“Nördinud, jahmunud, šokeeritud – pärast president Trumpi otsust nimetada Ontario järv ümber Ameerika järveks pole mul oma tunnete väljendamiseks muid sõnu,” lisas Picard.
Trump mõtleb ookeanide ümbernimetamisele
Trump vihjas neljapäeval ka sellele, et võib kaaluda ookeanide ümbernimetamist.
“Meil on laht ja meil on järv, nüüd on meil vaja ainult ookeani, nii et võib-olla peame muutma Atlandi ja/või Vaikse ookeani nime. Võib-olla muudame mõlema nime,” ütles Trump ajakirjanikele. Trump on juba nimetanud Mehhiko lahe ümber Ameerika laheks.
Alates 2025. aasta algusest on Trump korduvalt pilganud Kanadat võimalusega saada USA 51. osariigiks – idee, mille Kanada juhid on tagasi lükanud kui naeruväärse mõtte.
Trumpi äsjane samm ei aita tõenäoliselt kaasa ka USA ja Kanada tulevaste kaubandusläbirääkimiste edenemisele.
Carney sõnul jooksid kaubandusläbirääkimised ummikusse mitme küsimuse tõttu. Nende hulgas olid USA läbirääkijate ettepanekud, mis oleksid seadnud ohtu Kanada prantsuskeelseid õigusakte, küsimus sellest, kas USA tollimaksude leevendamine kehtiks keskmise ja raskeveokite suhtes, ning nõudmine piirata Kanada võimalusi sõlmida uusi kaubanduslepinguid.
USA esindajad lükkavad selle käsitluse tagasi ja ütlevad, et Carney otsus kokkuleppest loobuda oli poliitiline valik.
Pärast eelmisel aastal ametisse naasmist on Trump püüdnud oma nime kinnistada ka hoonetele ja teistele Ameerika võimu sümbolitele. Nende hulka kuuluvad Washingtoni märgilised hooned, kavandatav USA mereväe sõjalaevade klass, jõukatele välismaalastele mõeldud viisaprogramm, valitsuse hallatav retseptiravimite veebisait ning föderaalsed säästukontod lastele.
Trump andis 2025. aasta jaanuaris korralduse nimetada Mehhiko laht ümber Ameerika laheks. Seejärel kulus USA siseministeeriumi alluvuses tegutseval USA geograafiliste nimede nõukogul umbes kaks nädalat, et muuta föderaalses geograafiliste nimede infosüsteemis ametlikku nomenklatuuri, nii et muudatused hakkasid föderaalses kasutuses kohe kehtima.
Reutersi/Ipsose’i mais korraldatud küsitluse kohaselt suhtus Kanadasse positiivselt 72 protsenti ameeriklastest. See oli kõrgem näitaja kui ühegi teise küsitluses osalenud riigi, sealhulgas Saksamaa ja Mehhiko puhul, ning ligikaudu kaks korda kõrgem kui Trumpi enda toetuse tase.