„Jätkuvad puudused lepingute halduses, lepingute ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvelevõtmises ootavad kasvava kaitse-eelarve taustal viivitamatut lahendamist,“ teatas riigikontroll.
„Kuigi aastaid on antud lubadusi, ei ole suudetud parandada süsteemseid probleeme kaitseväe varade halduses. Kuhjunud probleemid võimenduvad järjest enam ning hõlmavad üha suuremaid summasid. Lisaks on kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) võtnud varustuse ja varude toetuse vahendamise lepingutega Eesti riigieelarvele rahalisi riske ja kohustusi, kuigi kaitseministeerium on riigikogule esitatud eelarvematerjalides vastupidist väitnud. Lepingud, kust see nüüd selgus, jättis RKIK riigikontrolli eest eelmisel aastal varjatuks.“
„Ühiskond pingutab, et rahastada üha kasvavas mahus riigi kaitsevõime suurendamist, kuid audit näitab, et kaitseministeerium, kaitsevägi ja riigi kaitseinvesteeringute keskus ei ole vastu pakkunud piisavat pingutust selleks, et lahendada riigi eelmise majandusaasta koondaruandes välja toodud tõsiseid probleeme rahakasutuses ning varade ja varude arvestuses,“ ütles riigikontrolör Janar Holm.
„Tuvastatud probleemid ei ole tehnilised, vaid neil on elulised tagajärjed, andes süsteemi sattuvale asjatundmatusele või pahatahtlikkusele lihtsa võimaluse riigi raha ja vara raiskamiseks või väärkasutamiseks. Kaitseministeeriumil tuleks astuda olukorra parandamiseks radikaalsemaid samme, koondades varade ja varude arvestuse kaitseväest ja riigi kaitseinvesteeringute keskusest ajutiselt ministeeriumisse selleks, et arvepidamine võimalikult kiiresti korrastada ning leppida asutustega kokku selge ja lünkadeta vastutusahel, vajaduse korral konkreetsete ametikohtade detailsuseni,“ rääkis Holm.
Auditi tulemusena andis riigikontroll mitmeid soovitusi kaitseministrile ja rahandusministrile.
„Kaitseministril tuleb võtta tarvitusele meetmed, et parandada finantsjuhtimist, tagada majandustehingute kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardist lähtumine. Koostöös RKIK-i peadirektori ja kaitseväe juhatajaga tuleb kaitseministril lahendada varade arvestuses, inventeerimises ja teistes tööprotsessides tuvastatud probleemid,“ märkis riigikontroll
„Vastuseks riigikontrolli tuvastatud probleemidele on kaitseminister koostanud tegevuskava, millega plaanitakse parandada tööprotsesse kaitseväes ja riigi kaitseinvesteeringute keskuses,“ teatas riigikontroll
Rahandusministril soovitab riigikontroll kehtestada ja rakendada ühtne metoodika ning keskne aruandlus- ja seirekord eelseisvate eelarveaastate rahaliste kohustuste arvestamiseks ning eelarvejääkide ülekandmisel tugevdada kontrolli selle üle, et regulatsiooni täidetaks ja üle kantud raha kasutataks samal otstarbel, milleks see riigieelarves ette nähti.
Riigikontroll andis viimati kaitseministeeriumi rahaasjadele hinnangu möödundu aasta septembris. Siis kontrollisid nad 2024. aastat Nad leidsid, et on hulgaliselt probleeme kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste lepingute halduses, lepingute ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvelevõtmises.
Riigikontroll heitis ette, et kaitseministeerium ei väljastanud neile kõiki kaitseotstarbelise abi vahendamist puudutavad lepinguid – seetõttu ei ole riigikontrollile teada ka nende lepingute arv, sõlmimise aeg ning rahaline kogumaht.
„Olukorras, kus kogu ühiskond teeb inimesi oluliselt koormavaid ja erinevate eluvaldkondade arengu finantseerimist mõjutavaid pingutusi selleks, et rahastada riigi kaitsevõime tõstmist, peab kaitseministeerium olema maksumaksjate pingutuse suhtes lugupidav,“ ütles sügisel Holm.
Delfile ütles Holm sügisel, et kuna kaitseministeeriumisse suunatava raha hulk suureneb, siis ministeeriumi enda töökorraldus ja aparaat ei saa hakkama ressursi pööramisega kaitsevõimeks.
Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) olevat Holmi sõnutsi kinnitanud, et tema oleks lepingud kohe kontrollimiseks andnud. „Ametkondade tasandil öeldi meile, et küll on tüüplepingud ja „me oleme juba teile mingid lepingud andnud“,“ märkis Holm. „See kõik on ebakompetentsus, mis sealt selles küsimuses ametnike poolt vastu vaatas.“
Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ütles auditi avalikustamise päeval, et ta ei näe põhjust tagasi astuda. „Ma näpuga tahavaatepeeglisse väga ei vaataks, raport hõlmab ju 2024. aastat. Vaataks pigem edasi ja teeme asjad korda,“ märkis ta. „Ma hetkel küll ei näe seda põhjust astuda tagasi varasemate inimeste tehtud vigade pärast.“
Oktoobris lausus Kuusk, et puuduste kõrvaldamiseks panid nad kokku tegevuskava. „HIMARS-ite asjaga oli valesti,“ nentis Kuusk siis. „See on praeguseks korda tehtud. Eesti maksis nimelt 87 miljonit eurot ettemaksuna USA valitsusele HIMARS-süsteemide eest.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (28)