Liverpoolist pärit peapiiskop Paul Gallagher on öelnud, et päritolu aitab tal hoida jalad tugevalt maas. Huumorimeel ja pragmaatiline ellusuhtumine takistavad tema sõnul võtmast iseennast või diplomaatia suurejoonelisust liiga tõsiselt.
Praeguses Vatikani esidiplomaadi rollis kavatseb Gallagher seda õppetundi rakendada.
72-aastane Gallagher lendas teisipäeval kohtuma Venemaa välisminister Sergei Lavroviga. Tegemist oli tema esimese Venemaa-visiidiga pärast Vene president Vladimir Putini sissetungi Ukrainasse.
The Timesi sõnul näitab visiit, et paavst Leo toetab diplomaatilisi püüdlusi sõja lõpetamiseks.
Pärast kohtumist Lavroviga kinnitas Gallagher, et Vatikan pakub sõja peatamiseks tugevat vaimset, diplomaatilist ja humanitaarset tuge.
Venemaa suursaadik Vatikanis märkis, et Moskva on huvitatud ettepanekust pidada Roomas edasisi kõnelusi.
Kolmapäeval peaks Gallagher kohtuma Putini välispoliitika nõuniku Juri Ušakoviga.
“Asjaolu, et Vatikan saatis just Gallagheri, on märkimisväärne – tema ei astu lihtsalt niisama läbi,” ütles paavsti biograaf Elise Ann Allen.
Paavst Leo on korduvalt kutsunud üles sõlmima Ukrainas rahu. “Vaikigu relvad, lõppegu pommitamised, saavutatagu viivitamatu relvarahu,” sõnas ta tänavu.
Gallagher alustas preestritööd Liverpooli eeslinnas Fazakerleys, mis valmistas teda enda sõnul ette diplomaadikarjääriks. “Kõik, mida ma hiljem diplomaatiliste läbirääkimiste laua taha tõin – kuulamisoskuse, empaatia, kannatlikkuse –, õppisin esmalt Liverpooli tänavatel ja haiglapalatites,” märkis peapiiskop.
Teravmeelsuse poolest tuntud Gallagher on väitnud, et Jumalal on huumorimeel.
“Vatikani suursaadikud teavad, et tema visiidi ajaks peab varuma džinni, sest pakutud džinnist ja toonikust ta ära ei ütle,” ütles üks Vatikani siseallikas.
Iiri päritolu Vatikani ekspert Paddy Agnew nentis, et austusest oma keldi juurte vastu osaleb Gallagher sageli Iiri üritustel. “Aeg-ajalt on ta valmis selga tõmbama ka rohelise särgi,” lisas Agnew.
Gallagher oli esimene inglise preester, kes lõpetas Vatikani diplomaatide kooli ja asus ametikohale, mida alates 1953. aastast täitsid vaid Itaalia või Prantsusmaa esindajad.
Oma laiaulatusliku karjääri jooksul viibis ta lähetustes Tansaanias, Uruguays, Filipiinidel, Strasbourgis, Guatemalas, Austraalias ja Burundis.
Gallagheri eeskujude hulka kuulub väidetavalt 19. sajandi Itaalia Vatikani diplomaat ja polühistor Ercole Consalvi. Consalvi vastas Napoleoni ähvardusele hävitada katoliku kirik vaimukusega: “Teie majesteet, meie, katoliku vaimulikud, oleme viimased 1800 aastat andnud endast parima, et kirikut hävitada. See ei ole meil õnnestunud ja ei õnnestu ka teil.”
2014. aastaks pälvis Gallagher paavst Franciscuse tähelepanu, kes nimetas ta Vatikani riikidevaheliste suhete sekretäriks ehk sisuliselt välisministriks.
“Gallagher on väga hea ja kogenud diplomaat,” hindas Vatikani analüütik Luis Badilla.
Paavst Leo esindajaks olemine läbirääkimistel Putiniga on aga keeruline ülesanne.
Samuti lendas teisipäeval Venemaale kõrgetasemelisele kohtumisele CIA direktor John Ratcliffe. Ukrainas teatas president Volodõmõr Zelenski teisipäeval, et koostöös USA ja Euroopa ametnikega on koostatud kokkulepe, mis sisaldab ettepanekut luua Donbassi vabamajandustsoon. Dokument on valmis Venemaale esitamiseks.
Moskva lükkas kokkuleppe teisipäeval tagasi, teatades, et see ei tule kõne allagi.
Vatikan näib siiski olevat valmis õnne proovima, toetudes oma sajanditevanusele diplomaatilisele mainele.
Leo võib osutuda ka osavamaks tegutsejaks kui Franciscus, keda kritiseeriti Venemaa suhtes leebete kommentaaride pärast, kuid samas hoiatas ta Vene õigeusu kiriku patriarhi, et too riskib Putini altaripoisiks muutumisega.
“Usun, et Gallagheril on sõjast anglosaksilik nägemus, mis ei langenud kokku Franciscuse püüdlustega Moskvale läheneda,” ütles väljaande La Repubblica Vatikani korrespondent Iacopo Scaramuzzi.
Badilla hinnangul tõrjus Franciscus Gallagheri nendevaheliste erimeelsuste tõttu kõrvale, nimetades Ukraina erisaadikuks hoopis Itaalia kardinali Matteo Zuppi.
“See tähendab, et Gallagheri Moskva-visiit on edukas tagasitulek,” lisas analüütik.
Scaramuzzi sõnul võib Putin olla altim rääkima Chicagost pärit Leoga kui Franciscusega.
“Putin ei võtnud kunagi toru, kui helistas Franciscus, aga Leo kõnele ta vastas. Tõenäoliselt seetõttu, et Leo on ameeriklane ja Putin tahtis näha, kas temast võiks saada vahendaja suhetes USA-ga,” selgitas korrespondent.
Alleni sõnul näitab Gallagheri lähetamine, et Leo usaldab Vatikani diplomaatilist teenistust.
“Franciscus ei usaldanud Vatikani aparaati ja kasutas inimesi, keda ta isiklikult usaldas, näiteks Zuppit. Leo on aga vastand,” märkis biograaf. “Ta tahab, et Vatikani diplomaadid teeksid oma tööd.”
Gallagheri visiit hõlmab ka kohtumisi Vene õigeusu kiriku esindajatega, et siluda suhteid.
Vene õigeusu kirik katkestas sidemed Vatikaniga vastusena paavst Franciscuse 2023. aasta otsusele lubada samasoolistes liitudes olevate inimeste õnnistamist.
“Gallagheri reis võib aidata suhted õigeusu kirikuga taas rööbastele saada,” lausus Allen. “Kuid asjaolu, et läheb tema, mitte Vatikani oikumeeniline ametnik, viitab siiski sellele, et peamine eesmärk on Ukrainaga seotud diplomaatia.”
Biograafi sõnul on Leo diplomaatiline stiil oma eelkäija omast väga erinev. “Leo ei leia, et Vatikan peaks ilmtingimata vahendama, vaid pigem rahu eestkõnelejaks olema,” märkis ta.
Eelmisel aastal Allenile antud intervjuus ütles Leo: “Ma teeksin vahet Püha Tooli rollil rahu eestkõnelejana ja vahendajana. Need on väga erinevad ning viimane ei ole nii realistlik kui esimene.”
Allen märkis, et paavst Franciscuse väljaütlemised pälvisid tähelepanu, kuid tal oli raske diplomaatias reaalseid nihkeid saavutada. “Paavst Leo on vaoshoitum, ent võib nende nihete saavutamisel edukamaks osutuda,” sõnas ta.