“Ühiskond pingutab, et rahastada üha kasvavas mahus riigi kaitsevõime suurendamist, kuid audit näitab, et kaitseministeerium, kaitsevägi ja riigi kaitseinvesteeringute keskus ei ole vastu pakkunud piisavat pingutust selleks, et lahendada riigi eelmise majandusaasta koondaruandes välja toodud tõsiseid probleeme rahakasutuses ning varade ja varude arvestuses,” ütles riigikontrolör Janar Holm.
Holmi sõnul ei ole need lihtsalt tehnilised probleemid, vaid vaid neil on elulised tagajärjed, andes süsteemi sattuvale asjatundmatusele või pahatahtlikkusele lihtsa võimaluse riigi raha ja vara raiskamiseks või väärkasutamiseks.
Riigi majandusaasta koondaruandes on auditi hinnangul kaitseotstarbelised varud valesti kajastatud.
Riigikontroll tegi märkuse kaitseministeeriumi valitsemisala varude saldo õigsuse kohta summas 1,2 miljardit eurot, kuna kaitseväe varude arvestuse oluliste puuduste tõttu pole selge, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on bilansis kajastatud ning millised on jäetud põhjendamatult kajastamata.
Kui aga see märkus välja arvata, kajastab riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.
Lisaks on kaitseministeerium riigikontrolli sõnul rikkunud riigi raamatupidamise üldeeskirja, kehtestades omavoliliselt varude arvestuseks erandi ja jättes osa varudest bilansis arvele võtmata.
Endale ise erandi kehtestamist põhjendas kaitsevägi asjaoluga, et varasematel perioodidel ei ole laoarvestust vajaliku põhjalikkusega peetud, mistõttu ei vasta osa andmeid tegelikule olukorrale.
Kaitsevägi on tagantjärele muutnud varude koosseisu ja väärtust, kuid ei suuda seletada selle ligi 100 miljoni euro suuruse muutuse sisu.
Pärast 2024. aasta riigi majandusaasta koondaruande kinnitamist riigikogus on kaitsevägi suurendanud varude saldot tagasiulatuvalt 99,7 miljoni euro võrra – 723,9 miljonit eurolt 823,6 miljoni euroni.
Auditis antud selgituste kohaselt põhjustas muutuse materjaliliikide ülevaatamine ning täiendavate liikide arvelevõtmine, kuid milliseid liike ja mis mahus arvele võeti, ei osatud kaitseväest selgitada.
Raamatupidamise seaduse kohaselt peab iga raamatupidamise kande juures olema raamatupidamise algdokument, mis võimaldab sõltumatult aru saada, miks ja mida korrigeeriti ning milliste andmete alusel ja kuidas summa kujunes.
Kaitsevägi varude korrigeerimise kohta sellist dokumenti ei koostanud ning seetõttu puudub võimalus hinnata, kas korrigeerimine summas 99,7 miljonit oli tehtud õiglases väärtuses ja kas see oli põhjendatud või mitte.
Kaitseväe inventuuride puhul ei ole võimalik tuvastada, kui suur osa kõigist varudest aruandeaastal üle loeti, millised olid inventuuri tulemused ning millised puudu- või ülejäägid tuvastati. Koondülevaate puudumise tõttu ei ole kaitseväel ülevaadet varude mahust, seisukorrast ega koguselisest vastavusest arvestusandmetele.
Riigikontrolli sõnul võib nii osa varudest jääda pikema aja jooksul inventuuridest välja.
“See suurendab riski, et varude puudujäägid, halb seisukord või aegumine jäävad õigel ajal avastamata ning arvestuses kajastamata. Samuti on suur risk, et tuvastamata jääb vara väärkasutamine.”
Auditis leiti, et riigi kaitseinvesteeringute keskusel (RKIK) ja kaitseväel on jätkuvalt finantsjuhtimises tõsiseid probleeme, mis on seotud kulude ja nõuete arvestuse, sõlmitud lepingute haldamise, ettemaksete üle arvepidamise ning tarnitava kauba kohalejõudmise jälgimisega ja arvelevõtmisega.
“Endiselt on suur probleem ka sellega, et valitsemisalas ei järgita ministri kehtestatud põhimõtteid ja reegleid,” leiti auditis.
RKIK on vastupidi eelmisel aastal väidetule auditi hinnangul võtnud kaitseotstarbelise abi vahendamise lepingutega riigile kohustusi ja riske, millega ei ole riigieelarves arvestatud.
Riigikontroll sai tutvuda kaitsekoostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude vahendamise lepingutega, mille kaitseministeerium eelmise riigi majandusaasta auditi käigus riigikontrollile esitamata jättis, ning tuvastas, et riigile on võetud kohustused ja riskid, millega ei ole riigieelarves arvestatud.
Auditi tulemusena andis soovitused nii kaitseministrile kui ka rahandusministrile.
Kaitseministril soovitati võtta tarvitusele meetmed, et parandada finantsjuhtimist, tagada majandustehingute kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardist lähtumine.
“Koostöös RKIK-i peadirektori ja kaitseväe juhatajaga tuleb kaitseministril lahendada varade arvestuses, inventeerimises ja teistes tööprotsessides tuvastatud probleemid.”
Kantsler Kuusk: tunnistame, et tehtu pole veel piisav
Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuuse sõnul on riigikontrolli märkused asjakohased ja täpsustavad varasematest audititest välja toodud puudusi.
“Oleme nende kõrvaldamiseks samme astunud, kuid tunnistame, et tehtu ei ole olnud veel piisav või võtab kitsaskohtade lahendamine oodatust rohkem aega,” sõnas Kuusk.
Tema sõnul on muudetud inventuuride korraldust, loodud kaitseväes kümme eraldi inventeerija ametikohta, tugevdatud ettemaksude ja varade liikumise kontrolli ning valitsusala on minemas üle digitaalsele laomajandusele.
“Saame kinnitada, et maksumaksja usaldatud kaitse-eelarvet on kasutatud eesmärgipäraselt Eesti kaitsevõime tugevdamiseks,” lisas kantsler
Riigi majandusaasta koondaruanne, sh riigi eelarve täitmise aruanne, annab riigikogule ja avalikkusele infot juba tehtud majandustehingute kohta. Riigi majandusaasta koondaruanne on koostatud, lähtudes riigieelarve seadusest ja Eesti finantsaruandluse standardist.