Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse aseesimees Tristan Eriste rääkis saates “R2 Hommik!”, et ei saa noort suunata kooli, kuhu ta ei soovi minna, sest kui keskharidust sooviv noor suunata vastu tahtmist keevitajaks, on see ressursside raiskamine. Eriste sõnul on osad ministeeriumi ametnikud aga võtnud seisukoha, et sel moel noor vähemalt õpib midagi.
“Praegu on kindlasti üle 1000 õpilase, kes lõpetasid kevadel 9. klassi, kuid pole ikka veel saanud gümnaasiumikohta. Probleem on selles, et õppimiskohustus pikenes 18 eluaastani, aga praktikas on reform ellu viidud arvestamata eri õppetüüpide kohti ja pole arvestatud, et paljud soovivad minna kutseõppesse,” ütles Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse aseesimees Tristan Eriste.
Väga suurt rolli probleemide tekkimises mängis Eriste sõnul ka see, et kevadel ei saanud valmis SAIS3, mis pidi olema koolidesse vastuvõtmise platvorm, millele kõik koolid üle pidid minema. “Sellepärast polegi kindlaid andmeid, kes kuhu on sisse saanud,” lisas Eriste.
Selle asemel, et süüdlast otsida, on vaja Eriste sõnul kiireid lahendusi. “Peame pakkuma tuge ja selgust neile noortele, kes veel ei tea, kuhu kooli nad õppima lähevad,” nentis Eriste.
Lootust saada täpsemalt teada, kes koolis õpivad ja kes mitte, on septembri keskel. “Hetkel on teine variant, et õpilased suunatakse ettevalmistavasse õppesse. See on noorele, kellel üheksa aasta vältel on tekkinud suured õpilüngad. Näiteks vähese eesti keele oskuse tõttu. Tallinnas ja Tartus, kus gümnaasiumikohtade vajadus on kõige suurem, on ettevalmistava õppe kohad juba täis,” tõi Eriste välja.
Paar päeva tagasi andis haridusminister pressiteate vahendusel teada, et riigigümnaasiumites on üle 130 koha, kutseõppes nelja-aastastel õppekavadel on 1028 kohta ja kutseõppes 312 kohta. “Samas on sellega nii, et kui oled Tallinnas ja sul on näiteks kutseõppes 200 kohta, aga sa soovid minna gümnaasiumisse, siis me ei saa noort lihtsalt suunata kohta, kuhu ta ei soovi minna. Me ei saa suunata noort, kes soovib saada keskharidust, keevitajaks suunata. Osad ministeeriumi ametnikud on võtnud seisukoha, et vähemalt noor õpib midagigi, aga see on ju ressursside raiskamine, kui me suuname õpilase õppima keevitajaks, kelleks ta ei taha saada ja mis ametit ta ei hakka ka pidama,” selgitas Eriste.
Enam ei visata gümnaasiumist ka nii kergekäeliselt välja kui varem. “Koolid pakuvad õpilasele tuge.”
“Praegu on kõige tähtsam see, et me õpiks neist vigadest, et me ei jääks nendesse samadesse ämbritesse aina uuesti astuma, nagu on juhtunud juba väga pikalt e-eksamitega. Meil on nüüd veakohad teada, saame kõikide huvigruppidega kokku ja lahendame selle probleemi ära,” nentis Eriste.