Esiküljel kirjanik Urmas Vadi
Kris Moor
SVEN KARJA: Vadi mudimised
Urmas Vadi, Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee! Toimetanud Ene Paaver, kujundanud Maris Kaskmann. Kolm Tarka, 2025. 360 lk.
Urmas Vadi on nüüdseks ligi 40 näidendi autor. Lõviosa neist on jõudnud ka lavale: nii mõnigi autori enda lavastuses, nii mõndagi on saatnud publikumenu ja auhinnakomisjonide tähelepanu. Suur osa neist on olemas ka trükitud kujul, valdavalt küll üksi või kahekaupa, ainus mahukam kogumik „Kohtumine tundmatuga“ ilmus 2008. Nüüd siis viimaks uus kogumik „Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!“.
Uue suurhalli ehitamise ettevalmistused on alanud. Maria Mölder vestles Silvia Käsuga
Mõni aeg tagasi kerkis avalikkuse ette küsimus, kas on võimalik juba 2029. aastal Eestis korraldatav korvpalli EM pidada uues suurhallis, mis mahutaks märkimisväärselt rohkem publikut kui praegune Unibet Arena ja kus saaks teha ka suuri kontserdiproduktsioone, mis seni on Eestis saanud võimalikuks vaid suvisel ajal. Muusikaettevõtjaid ühendava organisatsiooni Music Estonia live-haru juht Silvia Käsk räägib uue suurhalli ettevalmistustest ja sellest, milleks kontserdikorraldajatel seda tarvis läheb.
Olümpiamängude kujundatud linn. Grete Tiigiste vestles John R. Goldi ja Margaret M. Goldiga
Eesti arhitektuurimuuseumis 25. septembril peetud seminar „Olümpialinnade loomine: arhitektuur, planeerimine ja disain“ oli näituse „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“ programmi osa. Seminaril analüüsiti, millist mõju avaldavad suursündmused kogu linnale. John R. Gold Bartletti arhitektuurikoolist ja Margaret M. Gold Londoni Metropolitani ülikoolist on teadlased, kes on juba aastaid uurinud olümpialinnadega seotud ilminguid kogu maailmas. Peale olümpiamängudele suunavad linnade arengut näiteks maailmanäitused ehk EXPOd, aga ka Euroopa kultuuripealinna tiitel, mida Tallinn kandis 2011. ning Tartu mullu, 2024. aastal.
Euroopa tõusev täht. Merle Karro-Kalberg vestles Iiris Tähti Toome ja Henri Kopraga
Hiljuti pälvis Uue Euroopa Bauhausi tõusva tähe auhinna Kopli rahvamaja kogukonnahoov kui hea näide, kuidas asukaid kaasata ja juba kasutatud ehitusmaterjali väärindada.
Järgnevalt räägivad auhinna laureaadid, arhitektid Iiris Tähti Toom ja Henri Kopra Spatalist Studiost lähemalt, mis neid Kopli rahvamaja juures võlub, miks hüljatuse esteetikat on vaja hoida ning kuidas seda teha.
TANEL MÄLLO: Inimene masina ees. III
Kui eelnevas elus naksitrallidega mitte kokku puutunud koduloouurijad hundipesa juurest segaduses karvapalli leidsid, oli neil paugupealt selge, et tegemist on huntide kasvandikuga. Sest mingi säherduse avastuse eesmärgil ju laande oligi mindud ja igale lisanduvale faktile otsiti enese veenmiseks just oma uskumuse püsimist toetavat tõlgendust. Mis asja me nüüd õigupoolest tehisintellekti hundipesa juurest leidvat usume?
MARGUS MAIDLA: Peeter Tulviste – mees, kes mõtestas Eestit
28. oktoober on humanisti, intellektuaali, akadeemilise mõtleja, riigimeheliku tegutseja ja teadusjuhi Peeter Tulviste 80. sünniaastapäev.
2024. aasta sügisel otsustasid Peeter Tulviste kolleegid ja õpilased tähistada tema 80. sünniaastapäeva konverentsi, näituse ja mälestuste raamatuga. Viimase idee algatas ettevõtjast õpilane Tõnis Arro, kaasates hulga autoreid eri elualadelt. Raamat „Mees, kes naeris. Peeter Tulviste kaasteeliste mälestustes“ jutustab Tulviste elust alates koolipoisipõlvest kuni rektori ja riigimeheni, meenutades tema intelligentsust, õiglust, sooja südant ja huumorit. Mälestustes avanevad nii isiklikud lood kui ka teadustöö telgitagused Jüri Alliku, Talis Bachmanni, Aleksander Pulveri jt pilgu läbi. Nagu Tulviste kunagi muheledes on öelnud, oleks „naljakas kirjutada kolmas raamat oma elust“ – ometi näitab see kogumik, et kahest ei piisanud tema elu sinna mahutamiseks.
REET HIIEMÄE: Inimesed, rohkem-kui-inimesed ja usundiuurijad tihedalt põimunud maailmades
Religiooniuurimise Rahvusvahelise Assotsiatsiooni XXIII maailmakongress oli oma umbes 1300 osalejaga valdkonna viimase aja üks keskseid sündmusi – seda enam et tegemist oli ühingu esimese maailmakongressiga pärast kümneaastast pausi, kuna 2020. aasta kongress jäi COVID-19 tõttu ära. Eesti on selles võrgustikus esindatud Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi kaudu ja seekord osales meilt 12 teadlast.
HANNES SAARMETS: Kuidas purunevad mudelid, mis on lubanud uusi aegu
Hiljutised Boliivia üldvalimised lõpetasid kaks aastakümmet kestnud vasakpoolse ülemvõimu ja jätsid riigi teelahkmele: kriisis majandus ja killustunud ühiskond ootavad uut kurssi. Aga selle kursi leidmine tähendab navigeerimist vastukäivate huvide ja valupunktide vahel, kus iga otsus võib vallandada uue kriisi. Et mõista, miks need pinged on sedavõrd teravad ja keerulised, tuleks alustada piirkonna vaatlust kaugemalt minevikust nägemaks Ladina-Ameerika ajaloo mustrit, kus maa, võim ja identiteet on olnud sajandeid konfliktide keskmes.
TIINA RICHARD: Kirjutamine kui tõlkimine
Miks eelistab osa kirjanikke end väljendada emakeele asemel muus keeles? Mõnele pakub rännak võõrkeeltes rikastava kogemuse, mõnel aitab ellu jääda.
Kaarel Aadli: Raamatud teevad maailma paremaks
Kaua aega sisendasin endale, et raamatuid ei ole vaja osta, et vajaliku saab raamatukogust kätte, et raamatud on järjekordsed n-ö asjad, mida ei peaks liiga palju olema. Sest liiga palju asju ei ole hea omada. Asju saab palju, need kasvavad üle pea ja see hakkab tervist mõjutama. Seega on parem elada võimalikult asjavabalt. Aga ühel hetkel sain aru, et raamatutega on vist teistmoodi, kui muude objektidega – raamat on nagu midagi enamat.
Arvustamisel
Jorge Luis Borgese „See värsikunst“
Kim Thúy „Em“
Inna Põltsam-Jürjo „Conrad Dellingshuseni joonistatud maailm“
konverents „Arvo Pärt. Mõttemaastikud“
Arvo Pärdi „Credo“ kolmel kontserdil
festival „Üle heli“
Maria Kapajeva näitus „Neist ilma jäädes saab minust tervik“
Krõõt Kukru näitus „Elutuba“
näitused „Maadligi koos: juurdlev algus“ ja „Päev, mil joon paindus spiraaliks“
Endla teatri „Juulikuu lumi“
„Teatrielu 2024“
mängufilm „Reisija vajadused“
mängufilm „Uus raha“
mängufilm „Lihtsalt üks õnnetus“
telesari „Kalamaja bluus“