Saarel elades on kodu sageli midagi enamat kui lihtsalt elukoht. Paljude jaoks on see pere pärand, suvekodu või paik, kuhu soovitakse jääda aastateks. Samal ajal tähendab mereäärne kliima, tugev tuul ja vanemate majade eripära seda, et maja renoveerimine võib kujuneda teistsuguseks projektiks kui mandril.

Kui plaanid suuremat remonti, tasub enne esimese töö alustamist võtta aega kogu projekti läbimõtlemiseks. Nii saad paremini hinnata tegelikke remondikulusid, valida sobiva tööde järjekorra ja otsustada, kuidas kogu ettevõtmist rahastada.

Alusta maja põhjalikust ülevaatusest

Paljud renoveerimisprojektid saavad alguse soovist värskendada kööki või vahetada põrandad. Vanemate saaremajade puhul võib aga esimese lammutustöö järel selguda, et tähelepanu vajavad hoopis kandekonstruktsioonid, katus või niiskuskahjustused.

Just seetõttu tasub enne tööde alustamist hinnata kogu hoone seisukorda.

Vaata üle näiteks:

  • katuse seisukord
  • vundament ja kandekonstruktsioonid
  • aknad ning uksed
  • elektri- ja veesüsteemid
  • võimalikud niiskus- või hallituskahjustused

Kui kõik vajalikud tööd on kirjas, muutub ka prioriteetide seadmine lihtsamaks. Kõigepealt tasub lahendada probleemid, mis mõjutavad maja säilimist või turvalisust, ning alles seejärel keskenduda sisekujundusele või viimistlusele.

Kui tööde maht ja eelarve on selged, on lihtsam hinnata ka erinevaid rahastamisvõimalusi. Näiteks võib kodu remondilaen olla üks võimalus katta planeeritud renoveerimise kulusid osaliselt või täielikult. Enne otsuse tegemist tasub siiski võrrelda erinevaid lahendusi ning hinnata nende kogukulu ja mõju oma eelarvele.

Planeeri tööd õiges järjekorras

Kui kõik vajalikud tööd on kaardistatud, tasub mõelda nende tegemise järjekorrale. Sageli soovitakse alustada köögi või vannitoa uuendamisest, kuid praktikas on mõistlik esmalt lahendada probleemid, mis mõjutavad maja seisukorda või energiatõhusust.

Näiteks võib olla otstarbekam parandada kõigepealt katus, vahetada amortiseerunud elektrijuhtmestik või lahendada niiskusprobleemid ning alles seejärel teha siseviimistlus. Nii väldid olukorda, kus juba valminud ruume tuleb hiljem uuesti lahti võtta.

Läbimõeldud tööde järjekord aitab hoida nii aega kui ka remondieelarvet paremini kontrolli all ning vähendab riski, et projekt venib oodatust pikemaks.

Koosta remondieelarve koos varuplaaniga

Üks sagedasemaid vigu on liiga optimistliku remondieelarve koostamine. Ehitusmaterjalide hinnad võivad muutuda, tööde maht võib suureneda ning saarel võivad transpordi- ja logistikakulud mõjutada lõpphinda rohkem kui esialgu arvasid.

Näiteks võib Hiiumaal tööde maksumust mõjutada see, kui vajalikud materjalid tuleb tellida mandrilt või kui ehitaja peab objektile sõitma mitmel korral. Ka parvlaevagraafikud ja tarneajad võivad mõjutada nii tööde kestust kui ka kogukulu.

Praktiline remondieelarve võiks sisaldada:

  • ehitusmaterjalide maksumust
  • tööjõukulu
  • transpordi- ja logistikakulusid
  • võimalikke projekteerimis- või lubadega seotud tasusid
  • vähemalt 10-20% suurust reservi ootamatute kulude jaoks

Kui eelarvesse on jäetud varu, ei tähenda esimene ootamatu lisakulu automaatselt kogu projekti seiskumist.

Küsi mitu hinnapakkumist ja võrdle kogu töö mahtu

Hea hinnapakkumine ei tähenda alati kõige madalamat hinda. Palju olulisem on mõista, mida pakkumine tegelikult sisaldab.

Näiteks võib üks ehitaja arvestada hinna sisse lammutustööd, jäätmete äraveo ja materjalide transpordi, teine aga mitte. Esmapilgul odavam pakkumine võib hiljem kujuneda hoopis kallimaks.

Enne otsust tasub võrrelda vähemalt kolme pakkumist ning küsida üle:

  • millised tööd hinnas sisalduvad
  • kas materjalid on hinna sees
  • kes korraldab transpordi
  • milline on tööde ajakava
  • kas hinnapakkumine sisaldab käibemaksu

Saarel tasub arvestada ka sellega, et head ehitajad võivad olla pikalt ette broneeritud. Seetõttu aitab varajane planeerimine vältida olukorda, kus kogu projekt lükkub edasi lihtsalt tööjõupuuduse tõttu.

Arvesta, et vana maja võib peita üllatusi

Hiiumaal ja teistel Eesti saartel leidub palju vanemaid talumaju, mille tegelik seisukord selgub alles tööde käigus. Põrandate avamisel võivad ilmneda niiskuskahjustused, seinte seest vanad elektrijuhtmed või konstruktsioonid, mis vajavad tugevdamist.

Selliseid olukordi ei ole alati võimalik ette näha, mistõttu soovitavad ehitusspetsialistid arvestada remondieelarvesse ka varuga. Kui kõik kulud on planeeritud viimase euroni, võib isegi väike lisatöö kogu projekti edasi lükata.

Just seepärast peetakse 10-20% suurust reservi üheks mõistlikuks osaks hästi koostatud remondieelarvest.

Ära unusta kindlustust ega kogu rahastamise maksumust

Enne suuremate tööde algust tasub üle vaadata ka kodukindlustus. Mõned remonditööd võivad mõjutada olemasoleva kindlustuslepingu tingimusi ning suuremate renoveerimiste puhul võib olla mõistlik kindlustusandjat muudatustest teavitada.

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.Reklaam Sisuleht

Samuti tasub meeles pidada, et remondi rahastamisel ei ole oluline ainult kuumakse. Kui kasutad selleks laenu, võrdle alati kogu tagasimakstavat summat, intressi, võimalikke lepingutasusid ning muid kulusid. Alles siis saad realistliku ülevaate sellest, kui palju valitud lahendus tegelikult maksma läheb.

Kasulikku teavet kodu kindlustamise kohta, riskide vähendamise ja kindlustuskaitse kohta leiad ka Eesti Kindlustusseltside Liidu nõuannetest.

Hästi planeeritud remont aitab vältida ebameeldivaid üllatusi

Saarekodu renoveerimine on sageli pikaajaline investeering, mis aitab säilitada nii kodu väärtust kui ka selle kasutusmugavust aastateks. Mida põhjalikumalt valmistud enne tööde algust, seda lihtsam on teha otsuseid ka siis, kui projekti käigus tuleb ette ootamatusi.

Kui vaatad enne tööde alustamist maja seisukorra tervikuna üle, koostad realistliku remondieelarve, võrdled hinnapakkumisi ning arvestad kogu rahastamise maksumusega, on ka remondikulud paremini kontrolli all.

Hiiumaal teavad paljud majaomanikud omast kogemusest, et hästi õnnestunud remont ei sõltu ainult kvaliteetsest tööst, vaid ka põhjalikust ettevalmistusest. Sageli tasub võtta aega, rääkida läbi erinevad lahendused, küsida nõu spetsialistidelt ning jätta eelarvesse piisav varu ootamatute olukordade jaoks.

Olgu eesmärgiks vana talumaja renoveerimine, suvekodu korrastamine või püsiva eluaseme uuendamine, läbimõeldud planeerimine aitab teha otsuseid rahulikult ja vältida hilisemaid kompromisse. Nii valmib kodu, mis peab vastu nii saare muutlikule ilmale kui ka igapäevasele kasutusele veel pikki aastaid