Seega, vaadates rahvastiku numbreid, kogukonna meelsust, õppehoonete seisu, piirkonna elamufondi perspektiivi ja lähedust Kuressaarele, võiks Saaremaal jäädavalt olla järgmised koolide ja lasteaedadega piirkonnad:
lasteaiad – Mustjala, Pihtla;
4- või 6-klassilised koolid ja lasteaiad – Pöide, Laimjala, Kihelkonna, Kaali;
9-klassilised koolid ja lasteaiad – Salme, Lümanda, Kärla, Aste, Leisi, Valjala;
12-klassiline kool ja lasteaiad – Orissaare, Kuressaare.
Kogu selle loetelu juures jäävad enim painama Sõrve, Tagaranna ja Panga kogukonna laste kooliteede pikkused. Samas rõhutan taas, et see ei tähenda tulevikumuudatuste blokeerimisi laiendamiste suunas, vaid see mudel peaks andma piirkondadele selge suuna, et minimaalselt nii on ja mis peamine, selle nimel tehakse tööd igal tasandil. Töö tähendab seda, et me igapäevaselt töötame nende koolide ja lasteaedade arendamise nimel ja mitte nende optimeerimise nimel. Kõige olulisem, et me sellesse ka päriselt usume, sest sundides kedagi maakoolide olulisusse uskuma, me tegelikku tulemust ei saavuta. Salamisi usun, et väike kool koos lasteaiaga tuleviku Sõrves ja Mustjalas on reaalsus ja mitte utoopia.
Atraktiivne paik üliõpilastele ja kutseõppuritele
Kõigi nende arutelude juures ei tohi ununeda Saaremaa jaoks ülimalt olulised kõrg-, kesk- ja kutseharidus. Saaremaa pealinnas Kuressaares peab jätkuvalt arenema kõrghariduse ja kutsehariduse andmine ning seda ennekõike just väljastpoolt meie maakonda tulevate õppurite arvelt. See potentsiaal on olemas, aga selle väljatoomiseks tuleb see võtta veel suuremaks prioriteediks.