Tervisekassa prognoosib järgmise aasta kuludeks ligi 2,7 miljardit eurot ning puudujääk peaks vähenema 44 miljoni euroni. Eelarvetasakaaluni tahab tervisekassa jõuda järk-järgult 2030. aastaks.
Tervisekassa nõukogu kiitis reedel heaks asutuse järgmise aasta eelarve projekti, millega minnakse riigieelarve läbirääkimistele.
Tervisekassa järgmiste aastate eesmärk on tagada, et eelarve liiguks järk-järgult tasakaalu. Praeguste prognooside kohaselt väheneb tervisekassa puudujääk järgmisel aastal ligi poole võrra ning tasakaal saavutatakse 2030. aastaks.
Tuleval aastal prognoosib tervisekassa enda eelarvekuludeks ligi 2,7 miljardit eurot. Investeeringud kogu tervishoiusüsteemi kasvavad ligikaudu 90 miljoni euro võrra. Puudujäägi vähendamiseks seati aga siht, et see langeks tänavuse ligi 90 miljoni euro juurest 44 miljoni euroni.
Tervisekassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Karmen Joller ütles, et järgmiste aastate eesmärk taastada tervisekassa finantsiline jätkusuutlikkus, säilitades samal ajal inimestele vajalike teenuste kättesaadavuse.
“Minu eesmärk on tuua tervisekassa finantskriisist välja ning viia eelarve taas jätkusuutlikule rajale,” ütles Joller, kelle sõnul võiks 2030. aastaks jõuda isegi ülejäägini.
Jolleri sõnul tuleb eelarvetasakaalu nimel teha keerulisi valikuid, kuid selle juures ei tohi vähendada inimestele vajalikke tervishoiuteenuseid, vaid muuta raviteekondi sujuvamaks.
“Kui suudame ellu viia juba algatatud reformid, mille tulemusena kasutame senisest rohkem digi-, andme- ja tehisintellektil põhinevaid lahendusi, laiendame e-konsultatsioonide kasutamist ning tugevdame esmatasandit ja ennetust, on tervisekassa eelarve tasakaalu saavutamine realistlik,” ütles sotsiaalminister.
Tervisekassa juhatuse esimehe Siiri Lahe sõnul on järgmise nelja aasta eelarve koostatud põhimõttel, et iga tervishoidu suunatud euro looks võimalikult suurt väärtust inimese tervisele.
“Me investeerime tervishoidu vastavalt võimalustele ehk sellele, kui palju süsteemis raha on. See tähendab, et peame leidma tasakaalu erinevate vajaduste vahel. Oluline on siduda raviraha senisest rohkem ravi kvaliteedi ja tulemustega,” selgitas Lahe.
Tervisekassa arengukava eesmärk on suurendada Eesti inimeste tervena elatud aastaid ning Lahe sõnul keskenduvad nad sellele järgmistel aastatel: iga tervishoidu suunatud euro peab toetama tervena elatud aastate kasvu.
“Arengukava eesmärkide elluviimise taustal keskendume tervishoiusüsteemi tõhusamale korraldamisele. Vabanevad vahendid suuname uute teenuste ja ravimite rahastamisse. Meie eesmärk on, et teenuste kvaliteet ja kättesaadavus inimestele ei väheneks ning iga inimene saaks vajaliku abi õigel ajal ja õiges kohas,” lausus Lahe.
Tervisekassa järgmise nelja aasta prognoos arvestab jätkuvalt tervishoiutöötajate palgatõusudega, sest prognooside kohaselt tõuseb ka Eesti keskmine palk. Samas on praeguses finantsprognoosis lükatud üheksa kuud edasi teenuste hindades sisalduva palgakomponendi uuendus. Seega kasvab palgakomponent järgmise aasta 1. aprilli asemel alates 1. jaanuarist 2028.
Tervisekassa rõhutas, et tegemist on eelarve planeerimise eeldusega, mille üle toimuvad otsustamise käigus veel arutelud. Tervishoiutöötajate palkade alammäärad lepitakse kokku kollektiivlepingu läbirääkimistel ametiühingute ja tööandjate vahel.
OECD andmetel moodustavad tervishoiukulud Eestis 7,5 protsenti SKP-st, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine on veidi alla 10 protsendi.