Uue Venemaa dekreetiga on strateegiliselt oluliste objektide kaitsmise kohustus delegeeritud. See aga näitab, et Venemaal on keeruline tagada oma strateegiliste objektide kaitset,ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju.
Möödunud nädalal jätkas Venemaa kaugmaa löökidega, rünnates taaskord strateegilistelt kriitilist tsiviiltaristut. Lööke said umbes 15 Ukraina oblastit ja nende rünnakute tulemusena tekkinud purustuste käigus oli ka hulgaliselt voolukatkestusi.
Venemaa jätkas ka Ukraina sadamate ja raudteetaristu ning ka maismaaühenduste ründamist, et sealtkaudu takistada Ukraina kaupade eksporti.
Ukraina ise on alates augusti algusest teostanud keskmaa lööke rohkem kui 250 energiataristu objektile Venemaale ja okupeeritud territooriumile.
“Kui me toome näiteks Krimmi piirkonna, siis nii maismaa- kui ka mereühendused on pidevalt ohustatud. Kaubaliiklus maismaakoridori kaudu Krimmi on vähenenud umbes seitsekümmend protsenti ja meritsi parvlaeva ühendus on katkenud,” selgitas Kaju.
Lisaks on poolsaarel rünnakute tulemusena elektrikasutamise piirangud. Kuna Ukraina löögid on Venemaal tabanud ennekõike nafta- ja gaasitöötlemistehaseid, siis on ka Venemaal olulised kütuse kasutamise piirangud, seda ka Moskvas.
Kaju sõnas ka, et lisaks sellistele sihtmärkidele on Ukraina kaugrünnakutega keskendunud ka e-kaubandusplatvormide ladusid, näiteks Wildberries ja Ozon.
“Selle tulemusena anti Kremli poolt välja dekreet, mille kohaselt strateegiliste objektide nimistut on laiendatud ka näiteks logistikaga seotud taristule. Dekreediga öeldakse, et juhul kui erasektor ei suuda oma taristut kaitsta õhurünnakute või muude rünnakute eest, siis on neil [riigil] õigus võtta selle taristu kaitsmine enda kontrolli alla.”
Kaju sõnul tekitas dekreet tugevat vastukaja majandusringkondades, mille tõttu Kreml pidi täpsustama, et tegemist ei ole natsionaliseerimisega.
“Tegelikult tähendab see, et oma objektide kaitsmise kohustus on delegeeritud erasektorile olukorras, kus see on varasemalt olnud väga rangelt riigi relvajõudude ülesanne,” leidis Kaju.
Möödunud nädalal toimus Ukrainas ööpäevas keskeltläbi 224 kokkupõrget, mida on pisut vähem võrreldes eelmise nädalaga. Endiselt on lahingutegevus kõige intensiivsem Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal. Venemaa kaotused on jäänud 1400 sõduri juurde päevas.
Praegusteks rünnakuteks pole aga Vene poolel piisavalt värskeid üksuseid.
“Joonistub välja olukord, kus Venemaa rünnakule minevad üksused on pigem alakomplekteeritud ja selleks, et seda puudujääki kompenseerida, täiendatakse neid rindel olevaid üksusi teiste üksuste arvelt, mis paiknevad kas kaugemal tagalas või on kuskil mujal väljaõppel,” sõnas Kaju.