Näib, et riigieelarve puudujääk jääb püsivaks ehk edaspidi kasvavad nii võlakoormus kui ka intressikulud, kuid kui need kerkivad tuludest kiiremini, tuleb sellesse ühel hetkel sekkuda kas uute ja kõrgemate maksude või kulude vähendamise kaudu, ütles LHV analüütik Triinu Tapver rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi kommenteerides.
Tapver ütles ERR-ile, et rahandusministeeriumi värske makroprognoosi baasnäitajad on küllalt sarnased LHV suve keskel uuendatud prognoosile, mille kohaselt on tänavune majanduskasv 2,2 protsenti, inflatsioon 3,3 protsenti ning tuleval aastal on need näitajad vastavalt 2,6 ja 2,5 protsenti, eeldusel, et väliskeskkond stabiliseerub.
“Praegu tegelen suvise prognoosi ja erinevate riskistsenaariumite uuendamisega. Üldjoontes ootan siiski tarbimise ja investeeringute kasvu kiirenemist. Investeeringuid veavad esialgu eelkõige riigi kaitse- ja taristuinvesteeringud. Siin tuleb aga teha oluline vahe, sest suur osa kaitseotstarbelisest varustusest ostetakse välismaalt, mistõttu jõuab sellest rahast Eesti majandusse suhteliselt väiksem osa,” sõnas Tapver.
Ta märkis, et kaitsekulud on eelkõige investeering julgeolekusse, mitte tavapäraste investeeringutega võrreldav majandusstiimul. Erasektori investeeringud pole veel selget hoogu sisse saanud, kuid järgmisel aastal võiks ka seal näha järkjärgulist kasvu.
Tarbimise paranemine peaks toetama riigieelarve tulusid käibemaksu ja aktsiiside kaudu.
“Selle mõju suurust on aga keeruline hinnata. Umbes 85 000 inimest ei ole veel hakanud maksuvaba tulu jooksvalt kasutama ja nende edasine käitumine mõjutab seda, kui suur osa täiendavast sissetulekust jõuab tarbimisse ning sealt edasi maksutuludesse,” tõdes analüütik.
Rahandusministeerium prognoosib, et 2026. aastal kasvavad tarbimiskulutused sissetulekutest aeglasemalt. Arvestades ka seda, et tulumaksumuudatusest võitsid eurodes rohkem kõrgema palgaga inimesed, võib osa täiendavast sissetulekust jõuda Tapveri hinnangul tarbimise asemel säästudesse või varasemate kohustuste katteks.
“Seetõttu ei saa eeldada, et suurem netosissetulek kandub kohe samas suurusjärgus üle suuremaks tarbimiseks ja maksulaekumiseks,” ütles ta. “Siit jõuame riigieelarve peamise pingekohani. Ühelt poolt kasvavad kaitsekulud ja muud püsivama iseloomuga väljaminekud, teisalt piiravad eelarvetulude kasvu tulumaksumuudatus ja CO2 heitekvootide müügitulu langus.”
Tarbimise paranemine küll toetab tarbimismaksude laekumist, kuid sellest ei pruugi Tapveri sõnul kasvavate kulude tasakaalustamiseks piisata.
“Hetkel näib, et eelarvepuudujääk jääb püsivaks ehk edaspidi kasvab nii võlakoormus kui ka intressikulud. Kui intressikeskkond püsib kõrgem ka edaspidi, siis muutub ka uue võla teenindamine kallimaks,” tõdes LHV analüütik.
Seega võib kokkuvõttes oodata majanduse jätkuvat paranemist, kuid ka riigieelarve struktuurset pinget. Tapver märkis, et kui kulud ja võlakoormus kasvavad tuludest kiiremini, tuleb ühel hetkel sinna sekkuda, olgu selleks kas tulude suurendamine uute või kõrgemate maksude abil või siis kulude vähendamise kaudu.
Tapver juhtis tähelepanu, et järgnevate aastate kohta on mitmed olulised kuluotsused alles tegemata ja seetõttu võib ka eelarve tegelik liikumine tänastest prognoosidest märgatavalt erineda.
“Positiivne on see, et majanduse taastumine, tarbimise paranemine ja erasektori investeeringute oodatav kasv loovad eelarvele varasemast soodsama keskkonna. Kui majanduskasv muutub laiapõhjalisemaks, paraneb ka maksutulude baas. Ent pikas vaates peaksime suutma paremaid aastaid kasutada piisava eelarvepuhvri taastamiseks enne järgmist majanduslikku tagasilööki,” ütles Tapver.