Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kaebas riigikohtusse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse, mis otsustas erakonna kaebuse arutusele võtmata jätta ning nõuab kohalike omavalitsuste valimiste elektrooniliselt antud hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamist, samuti nõuab tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse toiminguna elektroonilise hääletamise korraldamine 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel.
Vabariigi Valimiskomisjon jättis 19. oktoobril läbi vaatamata EKRE kaebuse e-hääletamise kohta, kus EKRE taotles seoses rikkumistega elektroonilise hääletamise viivitamatut peatamist kuni puuduste kõrvaldamiseni ja seni antud kõigi elektrooniliste häälte tühistamist.
EKRE leidis, et sellisel kujul läbi viidav elektrooniline hääletamine riivab erakonna ja erakonna kandidaatide õigusi. Vabariigi Valimiskomisjon andis oma otsusest mitte EKRE kaebust läbi vaadata valimispäeval ehk 19. oktoobril.
Kohtusse kaebamise eesmärk on tagada, et kohalike omavalitsuste valimiste tulemused tugineksid seaduslikule ja usaldusväärsele hääletusprotsessile. Elektroonilise hääletamise läbiviimisel puudusid kehtivad tehnilised nõuded, samuti ei tagatud hääletamise salajasust. Seetõttu tuleb valimiskomisjoni otsus tühistada ja elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks tunnistada.
EKRE kirjutab kaebuses, et elektrooniline hääletamine ei ole läbi viidud vastavalt seadusele (RKVS § 482 sätestatud nõuetele) ning puuduvad minimaalsed tehnilised nõuded ja kord elektroonilise hääletamise turvaliseks ja usaldusväärseks läbiviimiseks.
Vabariigi Valimiskomisjon on sisuliselt käsitlenud proovihääletamisel toimunud rikkumisi ja jõudnud ebaõigele järeldusele, et tehnoloogiliselt ei ole võimalik kiipkaarte kopeerida ja lugeda distantsilt. Sellest järeldas komisjon lühidalt, et elektrooniline hääletamine oli läbi viidud turvaliselt ja töökindlalt, jättes põhjendamatult kõik muud Kaebustes sisalduvad etteheited hindamata.
Kaebajad vaidlevad vastu asjaolule, et valimiskomisjonile tehtud kaebus ei olnud esitatud tähtaegselt ning seetõttu puudub kaebeõigus.
Kaebus osutab võtmekaartide kopeerimise probleemile, näiteks osakute kaartidel ei kasutatud PIN koode, mis aitaks lihtsat kopeerimist tõkestada kõrvalise isiku poolt. Varasematel aastatel on võtme salvestamisega kaardile pidanud omanik ka määrama PIN koodi võtmeosaku lugemiseks kaardilt. 2025. aastal seda vajalikuks ei peetud ehk loodi taaskordne turvaauk elektroonilise hääletamise süsteemis, mis seab kahtluse alla elektroonilise hääletuse usaldusväärsuse, salajasuse ja kontrollitavuse.
Elektroonilise hääletuse läbiviimisel puudub mistahes elementaarne minimaalne kord, sh turvameetmete rakendamise kord. Nii näiteks võeti valimiskomisjoni istungil, kaartide kontrollimiseks kaardid taskust ning keegi ei kontrollinud kaartide turvakoodi, pitserit, seerianumbrit vms turvaelementi, mille alusel oleks võimalik olnud tuvastada kaartide ehtsus ja see, kas tegemist on õigete kaartidega.