Tallinn on asunud koostama uut üldplaneeringut, mille koostamiseks saavad Tallinna linna elanikud ettepanekuid teha augusti lõpuni.

“Üldplaneering võimaldab planeerida linna tervikuna ning vaadata, kus võiks olla elamud, kus võiks olla äri, kus peaks olema rohelus,” selgitas Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro. “Loomulikult aitab see linnal planeerida ka toimimiseks vajalikke kihte ehk teid, tehnovõrke ja muud.”

Karro sõnul puudutab see nii hoonestusõigusega vabasid pindu, aga ka juba hoonestatud alasid. Nendeks on näiteks kontoripinnad, mille asemele tahetakse teha elamud.

“Üldplaneering on see skelett, millele me hakkame linna arengut järgneva paarikümne aasta jooksul üles ehitama. Üldplaneeringust peavad lähtuma kõik detailplaneeringud ehk lõpuks lähtuvad detailplaneeringutest ka kõik ehitusprojektid,” lausus ta.

Tallinna peaarhitekt Andro Mänd ütles, et viimane üldplaneering tehti 25 aastat tagasi ning selle ajaga on linn ja linnaplaneerimise põhimõtted väga palju muutunud.

“Üldplaneering loob raamistiku ja ei kohusta maaomanikku oma krunti kohe muutma,” selgitas Mänd. “Kui maaomanik on rahul selle olukorraga, mis seal praegu on, siis see saab jätkuda. Aga kui ta tahab seal hakata kavandama uut funktsiooni või uusi mahte, siis tuleb üldplaneering küll mängu.”

Mändi sõnul jäävad juba väljastatud ehitusõigused, nagu detailplaneeringud, kehtima ning neid üldplaneering üle ei kirjuta.

Põhiseadusest tulenevalt on omavalitsustel autonoomia ruumiotsuste tegemisel, sealhulgas planeeringute koostamine.

“Me kindlasti ei tee seda üksi, vaid teeme seda koos riigiga. Nii nagu me kaasame ka kõiki erapartnereid, maaomanikke, kinnisvaraettevõtete liite – nad kõik on selles protsessis kaasas,” sõnas Mänd.

Karro sõnul plaanitakse vältida krundi täpsusega planeeringu koostamist.

“Näha 25 aastat täpselt iga tänavanurka ette, mis sinna teha võiks või mitte, ei ole kindlasti võimalik,” selgitas Karro. “Mida me aga saame teha, on sätestada põhimõtted, kuidas võiks nende maade kasutus põhimõtteliselt olla.”

Tallinn otsib üldplaneeringus suuremat paindlikkust

Üldplaneering tehakse nii-öelda pikslitel põhinevana, nagu on näiteks Helsingi linnal.

“Neil on 100 korda 100 ruudustik ja kõik funktsioonid on antud piksliliselt. See annab hiljem teatud menetluslikku paindlikkust, sest nagu Martin ütles, me ei suuda 25 aastat ette näha kõiki protsesse,” lisas Mänd.

Mändi sõnul on selline planeerimine toonud Helsingile palju kasu.

“Kui lähete Länsiterminali juurde, siis seal on kohe suur uus linnaosa, millest läheb läbi lai rohekoridor. Seal on kindlasti väga meeldiv elukeskkond,” ütles Mänd.

Samas tõdes Mänd, et sellised suured struktuuriotsused, mis on eelnevalt pandud paika üldplaneeringutega, võtavad aastaid aega.

Mändi sõnul sekkub Helsingi linn linnaplaneerimisse väga jõuliselt ning paljusid eraomanikke on kohustatud alade sihtotstarvet muutma.

Helsingis omab avalik sektor 80 protsenti maast, Tallinnas on see 20 protsenti. Mändi sõnul on Helsingil seetõttu palju lihtsam üldplaneeringut kehtestada ning Eestis peab eraomanike seisukohtadega rohkem arvestama.

“Kui keegi teeb ettepanekuid või vastuväiteid, siis me peame põhjendama, miks me oleme nii otsustanud. Linna kohus ongi olla kaaluvas rollis, sest kohalike elanike ja arendajate huvide vahel on tihtipeale suur konflikt,” ütles Mänd.

Mändi sõnul tuleb leida protsessis tasakaal.

“Kõik see dokumenteeritakse ja lõpuks läheb järelevalve riigile, kes hindab, kas menetlus ja kaasamisprotsessid on korrektselt läbi viidud ning kas põhjendused on korralikult kaalutletud,” sõnas Mänd. “Kui riik leiab, et kõik on korras, siis see tuleb meile tagasi ja saame üldplaneeringu kehtestada.”

Mändi sõnul tuleb äri- ja elamupindade tasakaalu huvides kirjutada üldplaneeringusse sisse paindlikkus.

“Kui inimene tahab oma kodus esimesel korrusel avada näiteks kohviku või väikse töökoja, siis see võimalus on talle loodud. Praegu on ette nähtud, et see ala on 100 protsenti elamine, aga üldplaneeringus me saame teistsuguse võimaluse luua,” selgitas ta.

Mändi sõnul katsetavad nad Põhja-Tallinna üldplaneeringus esmakordselt Eestis esimeste korruste paindlikkuse lahendust.

Metroo, köisraudtee ja veetakso

Karro sõnul on linnaelanikelt tulnud ettepanekuid, nagu metroo, köisraudtee ja veetakso. Mänd ütles, et erinevaid võimalusi hakatakse arutama, kuid tegemist on pika protsessiga.

“Helsingi hakkas oma metrood planeerima siis, kui nende rahvaarv oli 400 000. Meid on praegu juba 460 000,” ütles Mänd. “Helsingi jõudis metroo rajamise ja esimese liini avamiseni alles 20 aastat hiljem.”

Karro sõnul saab üldplaneeringu alusel taotleda Euroopa Liidu struktuurifondide raha, kui suudame tõestada pikemat eesmärki ühendada maa alt linnaosi. Tema hinnangul on realistlikum saada rahastust rongiliiklusele kui metroosüsteemi väljaarenduseks.

Mänd lisas, et metroosüsteem ei pruugi üldse üldplaneeringu kavasse minna. Kõigepealt oodatakse ära ideekorje lõppkuupäev. Mändi sõnul on sinna ettepanekud esitanud üle 1700 inimese.

“Kõigepealt hakkame neid grupeerima, analüüsima ja läbi vaatama, mis meile üldse tulnud on. Protsessi on kaasatud riigi- ja linnaametid ning erialaorganisatsioonid, ülikoolid ja muud osapooled,” sõnas ta.

Rohkem rohelust, vähem autokesksust

Mändi sõnul hakkab inimeste ettepanekutes silma, et soovitakse paremat ühenduvust ning võimalust jõuda ühest kohast teise kiiremini. Samuti tõid inimesed probleemina välja liiklusmüra.

“Suures pildis on väga paljud lahendused poliitilised otsused, näiteks piirkiiruse alandamine,” selgitas Mänd. “See on midagi, mida me üldplaneeringusse sisse kirjutada ei saa, seda tehakse teiste õigusaktide ja poliitiliste otsustega.”

Teine oluline asi, mida Mändi sõnul esile tuuakse, on roheteema.

“Tallinn on võrreldes teiste linnadega tegelikult väga roheline, aga inimesed ei taju seda. Üks põhjus ongi see, et meil on rohesaared, aga need ei ole võrgustikuna omavahel ühendatud, ” ütles Mänd ning kinnitas, et hakkavad sellega üldplaneeringu raames tegelema.

Paljud noored tõid ettepanekutes välja, et soovivad vähendada autokesksust.

“Ma ei räägi, et kõik peavad ainult jalgrataste peale minema, vaid oluline on see, et oleks valik,” sõnas Karro.

Mändi sõnul on Tallinna areng olnud ajalooliselt tugevalt kesklinna keskne, kuid järjest enam nähakse vajadust mitme kohaliku keskuse järele eri linnaosades, et inimesed saaksid vajalikud teenused ja tegevused kätte oma elukoha lähedalt.

Mänd tõi näiteks Nõmme, kus selline kohalik keskus on juba osaliselt olemas, kuid sarnast lähenemist soovitakse rohkem rakendada ka teistes linnaosades. Konkreetset keskuste arvu hakatakse alles analüüsima.

Mändi sõnul on Tallinna suurim puudus see, et ei ole tegeldud võrgustikega, nagu rohealad ja liiklusvõrgustikud.

“25 aastat tagasi polnud see linnaplaneerimise põhimõtetes oluline, tehti lihtsalt kuskile pargikesi,” ütles Mänd.

Teise olulise teemana tõi ta välja liiklusvõrgustikud, nagu linnasiserongid.

“Teistes linnades on see väga tavaline, meil läheb see ülivaevaliselt,” selgitas Mänd. “Oleme üritanud pilootprojekte teha, aga alati takerdub see mingisuguse põhjuse taha.”

Mändi sõnul on Tallinnal ja selle lähialadel kasutamata raudteetaristut, mida saaks linnalise ühistranspordi arendamisel paremini rakendada.

Näitena tõi ta Kopli ja Järvevana piirkonna raudteeliinid, mis aitaksid parandada ühendusi linna eri osade vahel. Samuti juhtis ta tähelepanu Maardu ja Tallinna vahelisele suurele pendelrändele ning võimalusele rajada lühike raudteeühendus, mis tooks ühistransporti tuhandeid inimesi.

“Meie ei saa aga seda protsessi suunata. See on midagi, mida peaks vedama riik,” tõdes Mänd.

Martin Karro julgustas osalema kõiki vanusegruppe, rõhutades, et inimeste ettepanekuid võetakse tõsiselt ning neid kasutatakse tulevastes aruteludes ja planeerimisprotsessides. Mõlemad kutsusid elanikke osalema Tallinna üldplaneeringu 2050 küsitluses, et aidata kujundada linna tulevikku.