Auhinnad andis pidulikul auhinnatseremoonial üle Goethe Instituudi president Gesche Joost. Arvo Pärdi nimel võttis auhinna vastu tema poeg, Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimees Michael Pärt.
Autasuga tunnustatakse laureaatide silmapaistvat loomingulist tegevust ning nende panust avatud kultuuridialoogi. Goethe Instituut tõstis esile, et kõikide sel aastal tunnustuse pälvinud laureaatide looming on Euroopa vaimu suurepärane väljendus.
Gesche Joost rõhutas kõigi laureaatide puhul nende erilist julgust elus ja loomingus ning nende kõigutamatut usku võimatu võimalikkusesse.
„Oma tintinnabuli-kompositsioonitehnikaga on Arvo Pärdil õnnestunud puudutada ja ühendada inimesi üle maailma ‒ muusikaga, mis tundub oma olemuselt nii lihtne ja on ometi sedavõrd sügav. Pärt ei ole kunagi loobunud uskumast võimatu võimalikkusesse: sellesse, et muusika, luues ruumi inimlikkusele, saab olla midagi enamat,“ sõnas Joost.
„Arvo Pärt on esimene eestlane, kes Goethe medali pälvib. See on Saksa ja Eesti suhete tugevuse märk ning Ukrainas toimuva sõja kontekstis sümboliseerib see ühtlasi Lääne- ja Ida-Euroopa ühtehoidmist,“ toonitas Joost.
Michael Pärt andis tseremoonial edasi Arvo Pärdi südamlikud tänusõnad suure tunnuste eest.
„See oli rohkem kui nelikümmend aastat tagasi, kui jõudsime perekonnaga saksakeelsesse maailma ja leidsime, et me ei tulnud võõraste juurde. Siinsed inimesed ja institutsioonid kinkisid minu isale usalduse ja vabaduse – ruumi, milles tema muusika sai lendu tõusta,“ sõnas Michael Pärt. „Oleme südamepõhjani tänulikud selle suure tunnustuse ja kõige eest, mille oleme sel teekonnal tänu teile saanud.“
Michael Pärt tõi oma kõnes esile vajaduse kuulata muusikat tähelepanelikult, südamega, et oleks võimalik kogeda ka muusika taga ja sees peituvat maailma. „Võib-olla on südamega kuulamine ka üks kogemise viise: kõigepealt tuleb muusika, ja siis − ehk ka – mõistmine,“ ütles ta.
Arvo Pärt emigreerus koos perekonnaga Nõukogude Eestist 1980. aastal, siirdudes kõigepealt Viini. Aasta hiljem asuti tänu DAAD (Deutscher Akademischer Austauschdienst) stipendiumile elama Berliini, mis jäi Arvo Pärdi koduks 30 aastaks.
Saksamaal elatud aastatel on valminud põhiosa Arvo Pärdi suurteostest, kaasa arvatud „Berliner Messe“, mis on loodud 1990. aasta mais Berliinis toimunud 90. Saksamaa katoliku kiriku päevadeks – esimesteks pärast Berliini müüri langemist. Samast ajajärgust pärineb ka üks Arvo Pärdi olulisemaid saksakeelseid kooritsükleid, liturgilisel tekstil põhinev „Sieben Magnificat-Antiphonen“ (1988/1991), mille tellis Berliini RIAS Kammerkoor oma 40. aastapäeva puhul. Sellel perioodil on kirjutatud ka suurvormid „Passio“ (1982), „Te Deum“ (1985/2007) ja „Miserere“ (1989/1992).
Saksamaal sai alguse helilooja pikaajaline ja viljakas koostöö tunnustatud produtsendi Manfred Eicheriga, kelle plaadifirma ECM egiidi all on ilmunud hulgaliselt Arvo Pärdi teoste esmasalvestisi ning autoriplaate. Arvo Pärdi hilisemast loomingust on saksakeelsele Meie Isa palve tekstile loodud „Vater unser“ (2005/2011), mis on pühendatud paavst Benedictus XVI-le.
Goethe medal on Saksamaa riiklik autasu, mida antakse välja alates aastast 1955. Tegemist on olulisima auhinnaga, millega tunnustatakse välismaa haridus- ja kultuuritegelasi nende panuse eest saksa keele ning kultuuri edendamisse oma kodumaal. Ühtlasi avaldatakse medaliga austust kultuuridialoogi elavana hoidmise eest.
Goethe medali žüriisse kuuluvad Saksamaa mitme olulise kultuuriasutuse juhid, Saksamaa välisministeeriumi ja Goethe Instituudi esindajad, sel aastal oli žürii esimees dramaturg, esseist ja teatritegelane Thomas Oberender. Goethe medalid antakse üle Johann Wolfgang von Goethe sünnipäeval, 28. augustil Weimaris.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare