Värske „Tööandjate manifest“ seab sihi tõsta majanduse tootlikkus 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest ja ootab erakondadelt neljaks aastaks maksurahu.
„Eesti majanduspoliitika peab olema sama julge, radikaalne ja pragmaatiline nagu 1990. aastatel,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu president Ain Hanschmidt. „Oleme seadnud ambitsioonika eesmärgi – Eesti majanduse tootlikkus võiks jõuda vähemalt 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Tootlikkusest sõltub meie palk, ettevõtete konkurentsivõime ning lõpuks ka see, kui palju on riigil raha hariduse, tervishoiu, sotsiaalkaitse ja riigikaitse jaoks.“
Kasvavad kulud ei ole toonud paremaid tulemusi
Eesti Tööandjate Keskliidu üldkoosolek kinnitas sel nädalal manifesti pealkirjaga „Aeg anda endast 110 protsenti“. Keskliit esindab enam kui 2000 ettevõtet, mis annavad tööd 250 000 inimesele ja maksavad üle poole Eesti riigi maksutulust.
Manifest koondab tootlikkuse kasvatamiseks üle 50 konkreetse ettepaneku ja selle keskne ootus on maksurahu: järgmise nelja aasta jooksul mitte ühtegi uut maksu ega maksukoormuse tõusu.
„Kahaneva majanduse ajal tehtud maksutõusud andsid vastupidise tulemuse: kergitasid hindu ja kahandasid meie ettevõtete konkurentsivõimet ning ettevõtjate ja inimeste kindlustunnet. Riik peab oma kulud kiiremas korras kontrolli alla võtma ja kuulutama ettevõtluskindluse taastamiseks välja maksurahu,“ rõhutas Hanschmidt.
Just riigi majandus- ja maksukeskkonna turbulentsi peavad Eesti tippjuhid ja ettevõtjad lähiaastate tähtsaimaks mõjuriks. Tööandjad soovivad seetõttu, et maksukoormus ei ületaks 35 protsenti ja riigivõlg ei ületaks 30 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Selle kõrval juhib manifest tähelepanu vajadusele kasutada maksumaksjatelt kogutud raha senisest tõhusamalt.
Näiteks hariduskulud on nelja aastaga kasvanud ligi 40 protsenti ja moodustavad 6,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust – ühe Euroopa Liidu kõrgeima näitaja –, kuid majanduse tootlikkus on samal ajal langenud. Samuti on tervishoiukulud seitsme aastaga kahekordistunud, kuid tervena elatud aastate poolest on Eesti Euroopas viimaste seas. Tervise tõttu töölt eemal oldud päevad läksid eelmisel aastal riigile ja majandusele maksma 4,4 miljardit eurot.
Tööandjad ootavad maksurahu, tõhusamat riiki ja tugevamat majanduskeskkonda
„Hariduses ja tervishoius oleme kulusid jõuliselt kasvatanud, kuid paremat tulemust pole saanud. See ei ole rahastamise, vaid juhtimise küsimus,“ märkis tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. „Küsimus ei ole selles, kui palju me maksame, vaid mille eest me maksame.“
Veel teeb manifest ettepaneku vähendada regulatsioonide ja aruandluskohustuste mahtu veerandi võrra ning soovitab mittestrateegilised riigiettevõtted – neid kuulub riigile üle 200 – erastada või börsile viia. Kuna paljude välisinvestorite jaoks on Eesti jätkuvalt piiriturg ning suur osa investeerimisrahast siia ei jõua, vajab kohalik kapitaliturg tugevdamist.
Samuti rõhutab manifest, et laiapindsesse riigikaitsesse panustavad kaitsetööstuse kõrval ka toidu- ja joogitootjad, ehitus, transport, energeetika, elektroonikatööstus ja IT-ettevõtted, kes varustavad riiki toimetulekuks vajalikuga. Kaitsehangetesse soovivad tööandjad lokaliseerimisnõuet: kui riik ostab välisfirmalt kaitsevarustust vähemalt 10 miljoni euro eest, peaks 25 protsenti summast jääma Eestisse.
Lahendamist vajab ka vajalike oskustega töötajate puudus. OSKA andmetel jääb tööturul igal aastal puudu 2100 tippspetsialisti ja oskustöölist ning tööandjad ootavad selle augu täitmiseks riigilt kontrollitud töörännet ja talendipoliitikat.
„Järgmise riigikogu koosseisu otsustest sõltub, kas Eesti jõuab majanduse kõrgliigasse või jääb Euroopa keskmisest üha kaugemale. Ootame erakondadelt konkreetseid otsuseid kõrgliiga poole liikumiseks,“ ütles Sutter.
Manifest ei esita siiski nõudmisi ainult riigile. „Ehk kui ootame riigilt 110 protsenti, peame olema valmis ka ise andma 110 protsenti,“ rõhutas Hanschmidt.
Eraldi peatükid koondavad üleskutsed tööandjatele endile olla plaanides ja tegevustes ambitsioonikamad, laiendada oma ekspordivõimekust, panustada juhtimiskvaliteeti ja pakkuda rohkem võimalusi noortele. Samuti on üleskutsed töötajatele hoida oma tervist, kasvatada enda väärtust tööturul ja võtta julgemalt vastutust.
Manifesti koostamine enne riigikogu valimisi on tööandjate keskliidu traditsioon. Esimene manifest ilmus 2007. aastal.
Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid. Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon.