Koalitsioonierakond Eesti 200 on kuid pidurdanud maatuuleparkide toetusskeemi vähempakkumise väljakuulutamist. Partei juht Kristina Kallas ütleb, et enne toetusega edasiliikumist on vaja valitsuses ära kinnitada viis, kuidas saaks elektri salvestamist ja meretuule arendamist toetada.
Aasta alguses loobus valitsus kuni 2,6 miljardi toetuseuroga meretuuleparkide rajamise plaanist. Toona otsustati samas, et maatuuleparkide toetusskeemiga liigutakse edasi.
Peale Sotsiaaldemokraatliku erakonna valitsust välja arvamist, kirjutasid Reformierakond ja Eesti 200 oma uude koalitsioonilepesse, et partnerid kuulutavad välja taastuvelektri vähempakkumise maismaal kuni kahe teravatt-tunni mahus aastas. Tähtaajaks sai selle aasta kolmas kvartal.
Asja eest vastutav kliimaministeerium sai eelnõu, mis volitaks ministeeriumi vähempakkumist korraldama, valmis juunis. Valitsuse lauale jõudis eelnõu juulis ja sellest ajast on see ka heakskiitu oodanud.
Kliimaministeeriumist küsides ministeerium kuigi detailseks olukorra kirjeldamisega ei lähe. “Kohe, kui valitsus need ka heaks kiidab, saab vähempakkumise välja kuulutada,” ütles kliimaministeeriumi energeetikavaldkonna kommunikatsiooninõunik Marge Sillaots. “Millal vähempakkumine täpsemalt valitsuses arutlusele tuleb – sel nädalal kabinetti ei toimu, kuid järgnevatel ei ole välistatud.”
Jane-Liina Liiv valitsuse kommunikatsioonibüroost rääkis, et midagi konkreetsemat on raske praegu öelda. “Ma ei oska seda ajaraami kahjuks täna kinnitada, et millal, aga saan aru, et tegeletakse ja teema on laual,” märkis Liiv.
Maismaatuuleparkide vähempakkumist pidurdab valitsuses Eesti 200. Erakonna esimehe Kristina Kallase sõnul ootab Eesti 200, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) saaks valmis plaanitava meetme vesisalvestite, meretuuleparkide, tuumaelektrijaama või energiamahukate tööstuse toetamiseks riiklike käendustega eesmärgiga vaadata samal ajal otsa tootmise ja ka salvestuse toetamisele.
Plaani avalikustas kliimaministeerium koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga oktoobri alguses.
Välja töötatav meede on laenukäendus, mille eesmärk on hajutada kapitalimahuka ning pika elueaga energia- ja tööstusprojektide riske, tehes need pankadele rahastatavaks, seisab teates pressile.
Kui praegu lisada Eestis tuuleenergiat, siis Kallase sõnul maksaks Eesti selle eest üle. Samuti ei mahuks turule meretuulepargid. “Ilma suuremahulise salvestuseta ei ole meretuuleparke mõtet turule tuua,” rääkis Kallas.
“Meil on juba praegu väga palju nullhinnaga tunde,” ütles Kallas. Kuna kõik elektriturul on omavahel seotud, siis Kallase sõnul peab täiendavate tuulehangete puhul olema selge, kuidas täiendav elekter salvestub.
Kui meede peaks küpseks saama, siis on Kallase sõnul võimalik turuosalistega läbi rääkida ja ka maismaatuule vähempakkumisega edasi liikuda.
Oktoobri alguses välja käidud kava kohaselt peaks vaheülevaade meetmest jõudma valitsusse selle aasta sees, misjärel meetme väljatöötamine jätkub sammhaaval 2026. aasta jooksul.
Kallas ütles, et ülevaade anti kaks nädalat tagasi ja EISA ütles, et meedet annab kiiremini teha. Seniks Eesti 200 maismaatuuleparkide vähempakkumist heaks ei kiida.
Kava kohaselt kuulutatakse maismaatuule vähempakkumine välja ühe teravatt-tunni tuuleenergia mahule, mida on aktiivse pakkumise korral võimalik suurendada kuni kahe teravatt-tunnini. Tootmisega tuleks alustada hiljemalt 31. detsembril 2029. Toetuse periood on 12 aastat alates käivitamisest ning toetuse ülemmäär 20 eurot megavatt-tunni kohta.