Inimeseloom on üsna eriline muu hulgas selle poolest, et ta kõnnib kahel jalal, vähemalt keskpäeval. Nüüd aga selgub, et samasuguse trikiga on saanud juba kümneid miljoneid aastaid enne inimest hakkama ka mõned muidu enamasti nelja jalaga maal püsinud dinosaurused.
Brasiilia, Argentina ja Saksa teadlased on avastanud, et kaks Lõuna-Ameerika sauropoodiliiki olid kehaehituse poolest hõlpsasti võimelised kahele jalale püsti tõusma, ja tõenäoliselt ei jätnud nad seda võimet kasutamata.
Püstiasendis said nad nosimiseks kätte kõrgematel puuokstel kasvanud lehti ja küllap avaldasid ka oma looduslikele vaenlastele hirmuäratavamat muljet.
Üks neist kahest sauruseliigist kannab nime uberabatitaan. Tema fossiile on leitud Brasiiliast ja nime on ta saanud Uberaba omavalitsusüksuse järgi Minas Geraisi osariigis.
Teine on neukeensaurus, kes on pärit Argentinast ja nime saanud Neuquéni provintsis voolava Neuquéni jõe järgi.
Mõlemad nad elutsesid kriidiajastu lõpul, umbes 66 miljonit aastat tagasi.
Julian Silva São Paulo Osariigiülikoolist ja ta kolleegid uurisid mitmel pool maailma loodusmuuseumides hoiul olevaid fossiile.
Nad rekonstrueerisid loomade reieluud digitaalselt ja simuleerisid luude toimimist inseneriteaduses kasutatava lõplike elementide meetodi nimelise arvutusvõttega, mis leiab diferentsiaalvõrrandite süsteemi lahendid numbriliselt.
Selgus, et uberabatitaani ja neukeensauruse reieluud olid räsajamad ja jäserikumad kui muul viiel uuritud sauruseliigil, miska hajutasid nad püstasendist tulenenud mehaanilist pinget tõhusamalt.
Ülejäänud sauruseviisikul olid ka hiigelsuured reieluud ja võimsad lihased, aga loomade kogukuse kohta siiski ebapiisavad.
Silva ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Paleontology, et tõenäoliselt oli ka täiskasvanud uberabatitaanidel, keda selles uuringus ei uuritud, päris raske pikemat aega kahel jalal püsti püsida ja see asend võis selle liigi puhul iseloomustada pigem noorloomi.
Dinosauruste maailm oli suur ja mitmekesine ja seal leidus rohkesti ka ülivõimsate tagajalgade ja seejuures mõnikord isegi naeruväärselt väikeste esikäppadega loomi, nagu näiteks türannosaurused, ja nende jaoks oli kahel jalal käimine igapäevane komme. Kuid see uuring ei olnud neist.
Pildil on kaks püstist neukeensaurust kunstniku kujutuses.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.