Islandis toimub laupäeval rahvahääletus selle üle, kas alustada uuesti liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga.
Veidi alla 400 000 elanikuga riik esitas Euroopa Liiduga liitumise taotluse 2009. aasta finantskriisi järel. Kõnelused peatati aga 2013. aastal, kui võimule tuli euroskeptiline valitsus.
Referendumi tulemus tõotab tulla väga tasavägine: reedel avaldatud Gallupi arvamusküsitluste kohaselt toetab “ei” leeri 51,6 ja “jah” poolt on 48,4 protsenti valijatest, mis on statistilise veamarginaali piires. Veel mõni aeg varem oli kõneluste taasalustamise pooldajate osakaal olnud vastasleerist pisut suurem.
“See on üsna tasavägine, kuid ma olen alati optimistlik,” ütles veendunud eurofiilist välisminister Thorgerdur Katrín Gunnarsdóttir enne hääletust uudisteagentuurile AFP. “Enne lõppu pole miski kindel.”
Hääletus algas kell 9.00 (Eesti aja järgi 12.00) ja lõpeb kell 22.00 (Eesti aja järgi 1.00 öösel). Kuna lävepakuküsitlusi ei tehta ja võistlus on tasavägine, oodatakse esimesi usaldusväärseid tulemusi kõige varem ööl vastu pühapäeva.
Umbes 273 000 hääleõiguslikul kodanikul palutakse vastata “jah” või “ei” küsimusele: “Kas Island peaks jätkama liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga?”
Kui “jah” pool võidab, hakatakse Brüsseliga pidama läbirääkimisi liitumislepingu üle ja seejärel pannakse tegelik liitumine uuele referendumile.
Üks olulisemaid teemasid kõnelustel oleks kalandus – Islandi majanduse nurgakivi, mille üle Reykjavík soovib säilitada ainuõigusliku kontrolli. Seekord tundub, et Brüssel on kompromissidele altim.
“Arutelu alused on väga riigisisesed, kuid olulist mõju avaldavad ka USA presidendi Donald Trumpi teine ametiaeg ja praegune geopoliitiline murrang,” ütles AFP-le Bifrosti ülikooli politoloog Eirikur Bergmann.
Kuna Islandi majandus praegu õitseb, ei näe mõned valijad põhjust EL-i liikmesust arutada, sest riigil on Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmena juba juurdepääs ühtsele turule.
Islandi taastunud heaolu varjupool on aga hüppeliselt tõusnud hinnad ja intressimäärad.
Mõned leibkonnad maksavad oma hüpoteeklaenudelt üheksaprotsendilist intressi, mis muudab euroalaga liitumise väljavaate oma palju madalamate intressimääradega väga ahvatlevaks.
Samal ajal on sõja naasmine Euroopasse seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse raputanud väljakujunenud julgeolekudoktriine. Julgeolekumuresid on suurendanud ka USA presidendi Donald Trumpi ettearvamatus ja tema ähvardused võtta üle naabersaar Gröönimaa – mille ta on mitmel korral Islandiga segi ajanud.
Island asub strateegiliselt olulises subarktilises piirkonnas, sel puudub oma armee ning riigi kaitse sõltub NATO-st ja 1951. aasta kahepoolsest lepingust Ameerika Ühendriikidega.
“Inimesed seavad nüüd selle lepingu kehtivuse kahtluse alla,” ütles Bergmann. “Geopoliitilised nihked mõjutavad debatti, kuid ei ole selle peamiseks ajendiks.”
Euroopa Liit, mis pole alates 1995. aastast vastu võtnud ühtegi jõukat, eelarvesse netopanustajat, jälgib referendumi tulemust pingsalt.
Brüssel näeks Islandi liikmesuses positiivse laienemise eeskuju, mis võiks muuta liikmesriikidele vastuvõetavamaks vaesemate riikide, näiteks Montenegro vastuvõtmise või isegi aidata meelt muuta ülirikkal EL-i mittekuuluval Norral, kes võib end lõpuks leida isoleerituna.
“Islandi otsus tugevdaks kahtlemata argumente EL-i uute liikmete vastuvõtmise kasuks,” märkis Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Marta Kos.