Eurostati värskete andmete kohaselt oli 2025. aastal Euroopa Liidus (EL) filmi-, sarja- või spordi voogedastusteenuse tasuline tellimus 32,7 protsendil internetikasutajatest, mis omakorda kindlustas sellele positsiooni nelja vaadeldud digitaalse tellimusteenuse seas kõige populaarsema teenusena.
Populaarsuselt järgnesid neile muusika voogedastusteenused, mille eest tasus 23 protsenti internetikasutajatest. Veebiuudiste, ajalehtede ning ajakirjade tasuline tellimus oli samal ajal 7,2 protsendil ja mängude voogedastusteenuse tellimus 6,1 protsendil internetikasutajatest.
Iirimaa ja Taani juhivad edetabelit
Euroopa Liidu liikmesriikide omavahelises võrdluses osutus filmi-, sarja- või spordi voogedastusteenuste tasuline tellimus kõige levinumaks Iirimaal, kus selle eest maksis koguni 63,9 protsenti internetikasutajatest. Taanis ulatus vastav näitaja 61,1 protsendini ning Hollandis 59,2 protsendini.
Tabeli teises otsas paiknes aga Bulgaaria, kus sellise teenuse tellijaid oli vaid 9,3 protsenti internetikasutajatest. Ühtlasi jäi osakaal madalaks ka Sloveenias (13,7 protsenti), Lätis (16,7 protsenti) ning Leedus (17,4 protsenti).
Eesti alla liidu keskmise, aga edestab naabreid
Eestis omas filmi-, sarja- või spordi voogedastusteenuse tasulist tellimust 22,5 protsenti internetikasutajatest. See tulemus tähendab otseselt seda, et Eesti jäi märgatavalt alla ELi keskmisele näitajale, mis oli 32,7 protsenti.
Samal ajal õnnestus Eestil siiski edestada mõlemat Balti naabrit. Kuna Lätis oli vastav näitaja 16,7 ja Leedus 17,4 protsenti, siis oli Eestis voogedastusteenuste tasulisi kasutajaid ligikaudu kolmandiku võrra rohkem kui Lätis ja Leedus.
Põhjamaadega kõrvutades jääb Eesti aga selgelt maha. Soomes ulatus filmi-, sarja- või spordi voogedastusteenuste tellijate osakaal 38 protsendini internetikasutajatest, ületades seeläbi nii Eesti näitajat kui ka kogu Euroopa Liidu keskmist. Eestis oli selliste teenuste tellijaid seega ligi 15 protsendipunkti vähem kui Soomes.