Muinastulede öö eestvedaja Mairold Vaik ütles “Vikerhommikus”, et huvitavalt kombel on viimase 18 aasta jooksul vaid kahel korral muinastulede ööl vihma sadanud.
“Muinastulede öö traditsioon sai alguse 1990. aastate alguses, kui kaks sõpra, üks neist Hiiumaal Tahkuna poolsaarel ja teine Soomes Turu lähedal, leppisid kokku, et teevad ühiselt lõkked ja üle mere saadavad häid mõtteid,” selgitas Mairold Vaik ja lisas, et kui ta sellest traditsioonist mõned aastad hiljem teada sai, siis teda köitis väga see ühtsustunne. “Selle tunde pealt ma sellest traditsioonist kogu aeg osa võtan”.
Vaik, kes koondab muinastulede öö kodulehel erinevaid lõkkeid ka ühendavale kaardile, ütles, et lõkketeateid hakkas ta oma tutvusringkonnas koguma 2009. aastal. “Algul oli see lihtne Google Mapsi kaart, aga nüüd on juba aastaid eraldi veebileht.”
“Kui ma vaatan praegu nimekirja, siis seal ei ole väga palju lõkkeid kirjas, kuskil 50 avalikku lõket on kirjas ja eralõkkeid on ka kuskil 45-50 ehk kokku natukene üle saja lõkke, kuid ma võin selle kohta öelda, et see kaart nii populaarne enam polegi kui see üritus ise,” rõhutas ta ja mainis, et ilmselt on lõkkeid kümme korda rohkem kui see, mida kaardi peal näidatakse.
“Praegu on isegi Ameerikast kolm lõkketeadet tulnud, sealsed eestlased on ka end kokku võtnud ja veedavad õhtul mõnusalt aega, aga Läänemere ümbrusest on ka mõned lõkketeatud tulnud, Lätist, Rootsist ja Soomest, üks on isegi ka Soome lahe idakaldalt.
Tema sõnul ei ütle keegi seda ette, kuidas muinastulede ööd tuleb tähistada. “Jaanipäeval ka keegi ei ütle, milline on õige tähistamine, aga samas enda kogemusest võin öelda, et kõige ilusam lõkkekoht on oma lõkkekoht, väiksest enda seltskonnaga.”
“Vihma pärast pole lõkkeüritused ära jäänud, aga see on tõesti müstiline, et sel õhtul, kui lõkkeid süüdatakse, on minu hinnangul viimase 18 aasta jooksul on ainult kahel korral vihm osa Eestit katnud,” mainis ta ja lisas, et sel aastal võib muinastulede ööl Lääne-Eesti saartel väike vihmasabin tulla. “Mandri-Eestis ei luba õnneks sadu.”