Kuigi Rahandusministeerium prognoosib Eestile 2,5-protsendilist majanduskasvu, süveneb riigieelarve puudujääk 4,4 protsendini SKP-st ja riigivõlg kasvab kiireimalt Euroopa Liidus, sundides rahandusminister Jürgen Ligit nõudma järgmiseks aastaks rangemat 4-protsendilist defitsiidi piiri.
- —Eesti Rahandusministeerium prognoosib käesolevaks aastaks 2,5-protsendilist SKP kasvu, järgmiseks aastaks 2,3 protsenti ja 2028. aastaks 2,4 protsenti.
- —Eelarvedefitsiit peaks tänavu tõusma 4,4 protsendini SKP-st ja järgmisel aastal 4,5 protsendini, peamiselt suurenenud kaitsekulutuste ja tulumaksukorralduste tõttu.
- —Valitsussektori võlg peaks tänavu suurenema 25,9 protsendini SKP-st ja ulatuma 2030. aastaks 38,6 protsendini, kusjuures võla ja SKP suhe kasvab Euroopa Liidus ühe kiireima tempoga.
- —Rahandusminister Jürgen Ligi pakub järgmiseks aastaks välja 4-protsendilise SKP eelarvedefitsiidi eesmärgi, mis tähendaks ministeeriumi prognoosist enam kui 200 miljoni euro suurust kärbet.
- —Inflatsioon peaks tänavu aeglustuma 3,2 protsendini, mis on oluliselt madalam kui eelmise aasta 4,8 protsenti, tingituna teguritest nagu energiahindade stabiliseerumine ja toiduainete hindade langus.