Valitsus peab tegema pingutusi, et saada eelarvepuudujääk nelja protsendi piiresse ning igal juhul on vaja kärpemeetmeid, sest kiire võla- ja intressikasv on väga suur risk riigile tervikuna, ütles reformierakondlasest endine rahandusminister Aivar Sõerd.
Neljapäeval tutvustas rahandusministeerium värsket majandusprognoosi, mille kohaselt on eelarvepuudujääk järgmisel aastal 4,5 protsenti.
Sõerd rääkis ERR-ile, et võrreldes kevadprognoosiga ei toonud värske prognoos väga suuri muudatusi, näiteks maksutulude prognoos, mis on riigieelarve koostamisel oluline, ei toonud tulu juurde, vaid see isegi vähenes 45 miljoni euro võrra.
“Mõnel varasemal aastal on sügisene prognoos toonud maksutulu juurde, andes leevendust eelarve koostamisel,” sõnas ta.
Sõerd lisas, et tulude laekumise osas on parem vaadata nominaalkasvu, mis on 5,2 protsenti nagu kevadelgi. See tähendab, et eelarve koostamisel on väljakutsed päris suured, eriti arvestades, et kindlasti jätkub ka palgasurve – igal ministril on omad lisataotlused.
“Läbirääkimised saavad kindlasti olema pingelised,” tõdes Sõerd. “Samas, kuna sügisene prognoos ei toonud tulude osas leevendust, siis seda ruumi, mille arvelt lisataotlusi rahuldada, eriti ei ole.”
Märgatava muudatusena kevadise ja värske prognoosi vahel tõi ta esile eelarve nominaalse puudujäägi, milleks kevadel ennustati 4,9, nüüd aga 4,5 protsenti.
“Tulude poolel ju muutust ei ole, need isegi vähenevad – see saab tulla kulude poole arvelt, aga kust see siis tuleb?” küsis endine rahandusminister ja vastas ise: see tuleb investeeringute nihutamise ja haigekassa puudujäägi vähendamise arvelt.
See aitab tema sõnul ilmestada suurt pilti, et puhtalt investeeringute nihutamisel on eelarvetasakaalule üsna suur mõju. Seda on võimalik veelgi teha ja arvatavasti ka tehakse, usub Sõerd, sest meil on väga suured kaitsehanked, raudteehanked seoses Rail Balticuga ja teedeehitused.
Selleks aga, et puudujääk nelja protsendi piiresse saada, investeeringute nihutamisest ei piisa: kuna tulude prognoos tulusid järgmiseks aastaks juurde ei too, siis igal juhul on vaja kärpemeetmeid.
Millised need kärped saavad olema, on Sõerdi sõnul praegu teadmata. Ta meenutas, et koos erakonnakaaslase, samuti varem rahandusministri ametit pidanud Mart Võrklaevaga käisid nad mõned kärpeettepanekud välja, need said aga viisakalt öeldes üsna jäise vastuvõtu osaliseks.
“Meil on ka oma erakonna rahanduse töörühm, kus oleme paar korda neid kärpeettepanekuid arutanud ja midagi juurde lisanud, aga ega selle töörühma poolt väga suurt edasiminekut pole vahepeal olnud,” nentis Sõerd.
Sellist võimalust, et valitsus jätaks lähenevate riigikogu valimiste valguses valusad kärped tegemata, ei pea Sõerd võimalikuks.
“Me räägime praegu sellest, et järgmise aasta puudujääki, mis on prognoosi järgi 4,5 protsenti, saada neljale protsendile, aga isegi kui see realiseerub, võla kasv ju jätkub. Veidi aeglasemas tempos, aga intressikulu kasv jätkub suure hooga,” sõnas ta ja lisas, et EL-i erand, mis lubab eelarvepuudujääki üle asutamislepingus lubatud kolme protsendi piiri kasvada, kehtib ka veel vaid mõned aastad ja pärast seda tuleb taas puudujäägiga kolme protsendi piiresse mahtuda.
Lisaks muudele ohtudele – kiire võla- ja intressikasv on väga suur risk riigile tervikuna – võib see viia lõpuks ka ülemäärase eelarvedefitsiidi menetluseni ja seetõttu ei näe Sõerd muud võimalust kui kulude liiga kiire kasvuga tegeleda.
“Miks kaitsekulud kasvavad, me teame, aga muud kulud lisaks sellele, ka teised valitsussektori kulud ju kasvavad majandusest kiiremini. Olukord on piisavalt tõsine,” ütles riigikogu liige.
Sõerd märkis, et kui valitsusel ei peaks olema julgust selle lahendamiseks piisavalt jõuliselt tegutseda, jõuame olukorrani, nagu on näiteks Soomes, mis peab praegu väga suuri pingutusi tegema. Kui nad oleks varem tegelema hakanud, poleks sellisesse seisu jõutud.
“Rida näiteid on sellest, kuidas riigid on olnud ülemäärase eelarvedefitsiidi menetluses ja mis on selle tagajärjed. Kulude kasvu tuleb igal juhul piirata,” nentis ta.
Lisaks peavad eelarves olema puhvrid ettenägematuteks juhtudeks, nagu oli näiteks koroonapandeemia. Sõerd sõnas, et kriisid kipuvad teatud aja tagant korduma ja neile ilma puhvriteta vastu minna on väga suur risk, mida riik ei tohiks võtta.