Kui Martin Öövel 2023. aasta sügisel Eesti Rahvusraamatukogu peadirektoriks tuli, oli peahoone remont juba alanud. Praeguseks on raamatukogu üritusteks taas avatud, kataloogi Ester kaudu saab teavikuid tellida ja saatkond Solarise keskuses tegutseb samuti, kuid peahoonesse ei ole tavaline külastaja siiski juba aastaid pääsenud. Pika pausi tõttu on rahvusraamatukogu pälvinud üksjagu kriitikat nii lugejatelt kui ka teistelt raamatukogudelt. Aga oli, mis oli. Kuidas edasi?
Martin Öövel, kas raamatukogu avamine järgmise aasta 28. mai hommikul on viimaks kindel ja kõik võivad selle oma kalendrisse märkida?
Rahvusraamatukogu avatakse ametlikult küll päev varem, kuid tõepoolest, juba 28. maist ootame kõiki külastajaid uuenenud hoone uute ja ka juba tuttavate võimalustega tutvuma ja neid nautima.
Eesti raamatu aasta lõpukonverentsil osutas Tallinna ülikooli professor Eneken Laanes, et raamatukogu ei ole pelgalt koht, vaid vaimne taristu. Rahvusraamatukogu peahoone suletud uste tõttu ei ole hulgal noortel kujunenud harjumust seal õppida ja töötada või niisama käia. Laanes: “Oleme nende aastatega kaotanud terve põlvkonna.”1 Kuidas see põlvkond tagasi võita?
Professor Laanese tõdemusega peab suures osas nõustuma, kuid ei saa mööda vaadata ka tõsiasjast, et ehituslikult oli meie rahva kultuurimonument väga õnnetus ja isegi ohtlikus seisus, nii et renoveerimine oli möödapääsmatu. Rekonstrueerimisvajaduse seeme istutati hoonesse juba selle valmimisel: ehitamine jäi okupatsiooniaja lõpu ja vabaduse esimeste sammude perioodi, mida iseloomustas kahjuks erakordselt vilets ehituskvaliteet.
Usun, et kuigi on kannatada saanud hoones käimise harjumus, on vahepeal siiski olnud palju positiivset. Meie ajutine pind Narva maanteel osutus menukaks ning jätkuv edu saadab ka Solarise väikest raamatukogu. Meie digiteenused ja avakogu on siiski olnud renoveerimise ajal enamasti kättesaadavad ning meie Tallinna lugejatel avanes ka võimalus tutvuda raamatukoguvõrgu paljude teiste sisukate raamatukogudega: kasutada on olnud nii teadusraamatukogud kui ka Tallinna keskraamatukogu oma harukogudega.
Üks Tartu mees tunneb huvi, kas Rara on avatud ka neile, kes ei ole registreeritud lugejad. Hea näide on Tartu ülikooli raamatukogu, kus kõik on teretulnud.
Jah, kogu rekonstrueeritud hoone kontseptsioon on üles ehitatud avatusele ja kättesaadavusele. Edukaimad raamatukogud maailmas on leidnud just avatusest vastumürgi ekraanide võidukäigule. Veelgi enam, kui meil õnnestub luua ruum, kus meeldiva koosviibimise kõrval leiab igaüks võimaluse mõtestatud ja arendavaks tegevuseks, siis just see annabki maailma parima praktika kohaselt vastuse professor Laanese küsimusele, kuidas võita tagasi need, kellele see hoone on võõraks jäänud. Suurepärane näide on siinkohal Helsingi linnaraamatukogu Oodi, aga ka Taani rahvusraamatukogu Black Diamond.
Eeltoodust hoolimata soovitan siiski end lugejaks registreerida, sest paratamatult on paljud teenused isikupõhised. Teisisõnu: väga lihtsa registreerimistoiminguga avaneb palju lisavõimalusi.
Rahvusraamatukogu peahoonesse on igaühel lihtne minna ja ei ole ka. Ei asu see ju suisa südalinnas nagu tartlaste tulevane Siuru ega suure ühistranspordisõlme kõrval nagu soomlaste Oodi, vaid kipub jalakäijate trajektoorilt pigem kõrvale jääma. Kui teekond ka ette võetakse, pole see kuigi mugav: tiheda liiklusega tänava ületamine tundub koguni ohtlik. Ega see vist lähiaastatel muutu?
Päris nii mustades värvides ma olukorda ei näe, sest ega sobilik lahendus oleks ka Ameerika stiilis hiiglaslik parkla. Rahvusraamatukogu hoone paikneb sisuliselt vanalinna rohelises vööndis ning moodustab koos Vabamu, Kaarli kiriku ja Kosmose kinoga omamoodi kultuurirajatiste telje. Kõik need paiknevad Toompea jalamil ning piirkonna ühistranspordivõrk on võrdlemisi hea, Tallinna linn on jõudumööda panustanud ka piirkonna kergliiklusse. Sellest hoolimata unistame jätkuvalt, et raha puudumise tõttu pausile jäänud rahvusraamatukogu krundi välialade uuendamisega õnnestub meil koostöös Tallinna linnavalitsusega linnaruumi rikastada, kui selle projekti osaks on ka linnale kuuluvate Tõnismäe haljaku ja Tuvi pargi sujuv ühendamine Kaarli puiesteega. Lootustandvaid arutelusid on linnaga juba olnud, kuid kohtumisi seisab veel ees.
Kindlasti käivad juba avatava hoone ürituste programmi ettevalmistused. Kuidas kogu see küllus publikuni viia või publik külluse juurde tuua? Kas on kavas juurde palgata näiteks turundusspetsialiste?
Uue kontseptsiooni üks alustaladest on iga teenuse nähtavus ning seda sõltumata sellest, kas teenuseid osutavad meie maja sisuosakonnad või majas asuvad partnerid. Kõige olulisem on siinkohal teenuste kvaliteet, mistõttu meie peamine fookus on avamise eel just sisu, see tähendab kõigile inimestele suunatud teenuseid arendada ja võimendada. Kvaliteetsed teenused aitavad juba ise nähtavusele palju kaasa ning nende teenuste taga olev meeskond tagab koostöös meie turundus- ja kommunikatsioonitöötajatega väärtusliku sisu esiletoomise. Praegu on päevakorral just rekonstrueerimise ajaks kärbitud teenindavate töökohtade taastamine.
Natuke digijuttu ka. Rahvusraamatukogus arendatakse välja ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi ÜÜRS tarkvara. Kui kaugele on sellega jõutud ja millal see kasutusele võetakse?
Praegu oleme koostöös raamatukogusid ühendava ELNETi konsortsiumiga ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi hankeprotsessis. Hanke õnnestumise korral võetakse uus süsteem kasutusele 2028. aasta alguses.
Kas ÜÜRSi kaudu hakatakse maksma autoritele ka laenutustasu?
Autoritasu makstakse raamatukogusüsteemi laenutusandmete põhjal, sõltumata sellest, kas see süsteem on uus ÜÜRS või praegu raamatukogudes kasutusel platvormid.
Palun teilt lõpetuseks raamatusoovitust Sirbi lugejale.
Lugeja, keda huvitab inimeste loodavate andmete ja lugude mõju globaalsele arengule ja ühiskondlikele süvahoovustele, leiaks kindlasti palju rõõmu Yuval Noah Harari “Neksusest”2.
Suur aitäh. Soovin rahvusraamatukogu peahoone avamise ettevalmistusteks palju jaksu.
1 Ettekanne “Eesti kirjandusteadus laiemas kultuurivõrgus” raamatuaasta lõpukonverentsil “Eesti raamat – kaua võib?” 14. III 2026 Eesti Rahvusraamatukogus. Vt Youtube, https://www.youtube.com/watch?v=eO1-tQrEHpY (alates 55.55).
2 Teose on eesti keelde tõlkinud Lauri Liiders ning see on ilmunud Postimehe kirjastuses (2024).