• Montenegro peaministrit puudutav uurimus tõi talle ülemaailmse kuulsuse ja otsesed tapmisähvardused.

  • «Ajakirjanduslik ime»: leidis ministri kohta kompromiteerivat materjali mööblipoe veebilehe arhiivist.

  • Mõnikord töötavad ajakirjanikud õiguskaitseorganitest paremini, kuid poliitikud nimetavad neid vaenlasteks.

Riia Stockholmi Kõrgema Majanduskooli (SSE) auditooriumist kostab vali ja nakatav naise naer. Nii naerab Miranda Patrucic (45), organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni uurimise keskuse (OCCRP) peatoimetaja – üks maailma suurimaid uuriva ajakirjandusega tegelevaid organisatsioone.

Bosnias ja Hertsegoviinas elav Miranda tuleb igal aastal Riiga, et pidada uuriva ajakirjanduse suvekooli osalejatele mõned loengud.

Täna esineb ta kuulajate ees ja naerab südamest, meenutades, kuidas aastaid tagasi nimetas Montenegro peaminister Milo Đukanović teda avalikult «rahvusvaheliseks reeturiks». Selle põhjuseks oli suure kõlapinnaga uurimus, milles Patrucic koos kolleegidega tõestas, kuidas Đukanović kasutas riigivõimu oma perekonna rikastamiseks.

Rohkem kui 15 aastat hiljem kõlab see lugu Miranda suust nagu naljakas anekdoot, kuid vähesed teavad, et pärast seda skandaalset uurimust taheti ta tappa.

Ma tahtsin saada filosoofiaprofessoriks

«Ma ei ole kunagi unistanud ajakirjanikuks saamisest,» tunnistab Miranda, kui pärast loengut temaga kahekesi jääme. «Astusin Bosnia ülikooli filosoofiateaduskonda, sest tahtsin saada professoriks. Mitu aastat järjest olin üks parimaid tudengeid. Aga siis käis minus mingi klõks – ja ma sain aru, et ma ei taha professoriks saada.»

2004. aastal jäi Patrucicile silma tööpakkumine ettevõttes The Journalism Development Group („Ajakirjanduse Arendamise Grupp“). «Ma mõtlesin, et ajakirjandus Bosnias vajab tõepoolest arendamist,» muigab Miranda.

Nagu selgus, oli tegemist uue uuriva ajakirjanduse keskusega Sarajevos (CIN) – esimese omataolise organisatsiooniga Bosnias. «Mind võeti sinna tööle assistent-tõlkijana ja ma pidasin seda ametit umbes kaks päeva,» meenutab Patrucic.

Juba mõne päeva pärast avaldas ta keskuse veebilehel materjale ja tegi artiklite jaoks uurimistööd. Peagi avanes ka esimene võimalus tõeliseks uurimuseks: Miranda läks tudengina ühte Bosnia ülikooli, kus püüdis osta diplomit – ja ülikool oli rõõmuga nõus. «Pärast seda lugu armusin ma uurivasse ajakirjandusse,» lööb Miranda nägu naerule.