Eesti koolid vaevlevad kroonilise õpetajatepuuduse käes. Lisaks aineõpetajatele otsivad koolid õppeaasta alguses endiselt ka klassiõpetajaid. Tallinna Ülikool on oma vastuvõttu erialale küll suurendanud, kuid kooli jõudnud õpetajad ei pruugi sinna kauaks tööle jääda.
Ainuüksi Õpetajate Lehe töökuulutuste rubriigis oli veel möödunud nädalal üleval 12 tööpakkumist klassiõpetajatele. Tallinnas ja Ida-Virumaal on probleem mõnevõrra teravam, sest seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga ja õpetajatele kehtima hakanud C1 taseme keelenõudega on kvalifikatsionile vastavaid inimesi veelgi raskem leida.
Sageli on koolides kohad küll täidetud, kuid klassi ette lähevad erialase kvalifikatsioonita asendusõpetajad või tähtajaliste lepingutega töötajad.
Klaasiõpetajaid otsib ka Tallinna Läänemere gümnaasium. Direktor Deniss Presnetsovi sõnul ei ole inimeste leidmisel takistus niivõrd keeleoskus, vaid kvalifikatsiooni puudumine. Klassiõpetaja ameti vastu on huvi tuntud suhteliselt vähe ja kes on, pole seni sobinud
“Nad ei ole kvalifitseeritud õpetajad, on kas bakalaureusekraadiga või hoopis teisest valdkonnast. Aga kui algkooli peale mõtleme, siis see on baas ja seal tuleb didaktikat ikka tunda,” ütles Presnetsov.
Tallinna Ülikool võtab aastas klassiõpetaja erialale vastu umbes 25 päeva- ja 25 sessioonõppe üliõpilast. Konkurss on tugev, keskmiselt viis kandidaati päevaõppe ja kümme sessioonõppe kohale, kinnitas Tallinna Ülikooli algõpetuse professor Inge Timoštšuk. Viimastel aastatel on ülikool vastuvõttu klassiõpetaja erialale oluliselt suurendanud.
Presnetsovi sõnul seisavad koolid silmitsi sellega, et kui õppimise kõrvalt klassiõpetajana töötav tudeng magistrikraadi kätte saab, lahkub ta töölt.
“Kool nüüd kasvatab, õpetab, toetavad nii õpilased kui õpetajad. Ja vahel juhtubki, et õpetaja lõpetab ülikooli ja siis ta läheb kusagile mujale. See ressurss, mis on kulutatud, ütleme nii, et kaob lihtsalt ära,” nentis Läänemere gümnaasiumi direktor.
Inge Timoštšuk tõdes, et klassiõpetajad lahkuvad tõepoolest sageli erialaselt töölt, peamiselt kolmel põhjusel
“Nimelt, klassiõpetajad on pärsi hea ainealase ettevalmistusega. Kuna meil on aineõpetajate põud, siis klassiõpetajad liiguvad järgmistesse kooliastmetesse seda põuda leevendama. Ja noorematesse astmetesse jääb neid sellevõrra vähem,” märkis Timoštšuk.
Kui aineõpetajaks liikumine tähendab, et õpetaja jääb koolisüsteemi alles, siis teine põhjus – tajutav töömaht- paneb õpetaja oma ametist üldse loobuma.
“Meie suured, aga ka väikesed uuendused, näiteks hindamissüsteemis või õppekavades, ja nende rakendamine – seda tajuvad õpetajad lisatööna. Loomulikult võib see tekitada pinget. Aga mitte ainult, meil on järjest rohkem erivajadustega lapsi õppimas ühes klassiruumis ja puudu on ka tugipersonali, et neid aidata.”
Lisaks panevad õpetajad varakult oma ameti maha, sest kasvatusprobleeme, mida saab lahendada üksnes koostöös kodudega, on järjest rohkem. Koostöö kodudega muutub aga järjest keerulisemaks, sest laste taust on erinev.
Deniss Presnetsov lisas, et olukord tööturul näitab, et ka õpetajate palk pole konkurentsivõimeline. Läänemere gümnaasium pakub töökuulutuses palka 2500 bruto, seal sees on klassijuhatamine ja osaliselt ka töö pikapäevarühmas. Presnetsovi sõnul käib juba praegu inimeste üleostmine.
“Kui ma paneks palgaks 3000 eurot ja rohkem ning tööajaks 30 tundi, siis kindlasti seal tuleks inimesi, aga jälle – mis kvaliteediga ja kuidas. Ainult koormuse kaudu saab pakkuda sellist võimalust,” tõdes koolijuht.