USA väed ründasid Iraanile kuuluval Laraki saarel kaht raketiseadeldist, teatas USA ametnik. Tegemist on esimese teadaoleva USA rünnakuga Iraani vastu alates juuli lõpust. Ühendriikide president Donald Trump postitas sotsiaalmeediasse tehisaru abil loodud video Iraani Khargi saare pommitamisest.
“Märgati, et Islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) üksused valmistuvad Hormuzi väina meremiinidega rakette tulistama,” vahendas BBC USA partner CBS News USA keskväejuhatuse (Centcom) pressiesindaja kaptenleitnant Tim Hawkinsi sõnu.
IRGC teatel hukkus ja sai pühapäevases rünnakus haavata mitu inimest ning rühmitus lubas “vastusammu ja karistust”. Iraani riigimeedia teatas hiljem, et IRGC ründas Jordaanias asuvaid USA sõjalisi sihtmärke.
Laraki saar asub strateegiliselt olulise Bandar Abbasi sadama lähistel ning paikneb otse Hormuzi väinas, mis on ülemaailmse laevaliikluse jaoks ülioluline veetee.
Praegu suunab Iraan tankereid kontrollimiseks saarest mööda ning väidetavalt sunnib laevu läbisõidu eest maksma kaks miljonit dollarit.
IRGC pressiesindaja Hossein Mohebbi nimetas rünnakut USA president Donald Trumpi režiimi strateegiliseks ja saatuslikuks veaks ning lisas, et vaenlane kannab selle valearvestuse tagajärgi nii majandus- kui ka sõjalises valdkonnas.
Kaardiväega seotud Iraani uudisteagentuur Tasnim teatas varem, et rünnak sooritati droonidega. Nende andmetel hukkus kaks inimest ja veel kaks sai vigastada.
Mõni tund hiljem avaldas Iraani meedia IRGC avalduse, mille kohaselt rünnati vastusena Laraki saare intsidendile ballistiliste rakettidega Jordaanias asuvaid Kuningas Husseini ja al-Azraqi USA sõjaväebaase.
Uudisteagentuuri AFP tõlke kohaselt teatas kaardivägi, et tekitas “raskeid kahjustusi” ning sihtmärgiks olid “tehniline taristu, hooldusrajatised ja vaenlase hävituslennukite positsioonid”.
Eelmisel nädalal teatas Trump, et kõik miinid, mille Iraan veetee blokeerimiseks Hormuzi väina paigaldas, on õhitud või eemaldatud. Trumpi sõnul hoiatati Iraani, et iga uusi miine paigaldav laev või paat hävitatakse.
Iraani asevälisminister Kazem Gharibabadi nimetas Trumpi väidet propagandistlikuks pettuseks.
Iraan on sattunud taas majandusliku surve alla, kuna Washington teatas 24. augustil uuest sanktsioonide kampaaniast, mille eesmärk on Teherani veelgi enam isoleerida ja laiendada teiseseid sanktsioone Iraani liitlaste suhtes.
Iraani ametiisikud ja riigimeedia on kampaania suures osas tähelepanuta jätnud, nimetades seda varasemate USA majandusmeetmete jätkuks. Nende väitel järgnesid need meetmed Washingtoni sõjalisele ebaõnnestumisele hiljutises konfliktis.
USA ja Iisrael alustasid 28. veebruaril Iraani vastu laiaulatuslikke rünnakuid. Iraan vastas Iisraeli, USA baaside ja Pärsia lahe liitlasriikide ründamisega ja Hormuzi väina sulgemisega laevaliiklusele.
Iraani sõda on nüüdseks kestnud üle poole aasta.
Enne sõja puhkemist läbis kõnealust veeteed umbes 20 protsenti kogu maailma naftast ja vedelgaasist.
Trump: Khargi saar pommitatakse pilbasteks
USA president Donald Trump teatas üherealises sotsiaalmeediapostituses, et Iraani energiakeskus Khargi saar “lastakse pilbasteks”. Postitusele oli lisatud tehisintellektiga loodud videoklipp.
Muud tõendid saare ründamise kohta esialgu puudusid.
Iraani meedia Trumpi postitusele esialgu ei reageerinud.
“Khargi saar lastakse pilbasteks!!! President DJT,” kirjutas Trump sotsiaalmeedias, jättes täpsemad asjaolud selgitamata.
Khargi saare ründamine häiriks tõsiselt riigi energiakaubandust ja avaldaks majandusele tugevat survet, sest enne 28. veebruaril USA ja Iisraeli rünnakutega alanud sõda toimus 90 protsenti Iraani naftaekspordist just selle saare kaudu.
Nafta hind tõusis pärast rünnakut enam kui kaks protsenti
Brenti toornafta futuurid kerkisid esmaspäeva varahommikuse seisuga 2,21 dollari ehk 2,51 protsendi võrra 90,31 dollarini barreli kohta. USA West Texas Intermediate (WTI) toornafta hind oli 85,23 dollarit, olles tõusnud 1,83 dollarit ehk 2,19 protsenti.
“Varem lootsime, et kolmanda kvartali lõpuks suudetakse USA ja Iraani vaheliste läbirääkimiste juurde naasta, kuid praegu tundub see üha ebatõenäolisem. Seetõttu jäävad naftahinnad eeldatavasti vahemikku 85–95 dollarit barreli eest, kuni olukord Hormuze väinas muutub selgemaks,” ütles DBS-i energia-uuringute juht Suvro Sarkar.
Esmaspäeval avaldatud laevandusandmetest selgus, et nädalavahetusel vähenes väina läbinud kaubalaevade arv viieni päevas. See peegeldab laevafirmade ettevaatlikkust laevarünnakute ohu tõttu.
Ühendkuningriigi mereoperatsioonide asutus (UKMTO) teatas pühapäeval, et laupäeval tabas väina sisenenud tankerit mürsk.
Nii Brenti kui ka WTI nafta lõpetavad augustikuu tõenäoliselt väikese langusega. Eelmisel nädalal langesid hinnad enam kui neli protsenti, mis oli esimene nädalane langus viimase kolme nädala jooksul.