Ajakirjanikest poliitikavaatlejate hinnangul ei tähenda Reformierakonna ja Eesti 200 vähemusvalitsus midagi hullu ning enne järgmise aasta riigikogu valimisi ei ole opositsioonil tegelikku soovi valitsusvastutust enda kanda võtta. ETV saates “Hapud kurgid 2026” leiti, et erakorralisi valimisi praegu tõenäoliselt ei tule.
“Kui keegi siin aeg-ajalt räägib võimalikest erakorralistest valimistest ja midagi säärast, no neid ei tule,” ütles Delfi ajakirjanik Vilja Kiisler. Tema sõnul saab opositsioon vähemusvalitsuse elu küll keerulisemaks teha, kuid ei soovi enne korralisi valimisi ise valitsusvastutust võtta.
“Me saame teile olemise nii ebameeldivaks teha, me saame teid pannil aeglaselt praadida, nii et oravakarvade kõrbehais ulatub mitme miili taha, aga nad ei tee seda kõike, sest keegi ei taha praegu minna valitsusse enne valimisi,” kirjeldas Kiisler, miks valitsus ilmselt järgmiste valimisteni jätkab.
ERR-i ajakirjaniku Mirko Ojakivi hinnangul ei tähenda vähemusvalitsus Eestile halba. “Vähemusvalitsus iseenesest midagi hullu ei tähenda, see tähendab lihtsalt seda, et riigikogus peab valitsus rohkem pingutama,” ütles Ojakivi.
ERR-i uudistejuht Joosep Värk tõi algava poliitikahooaja ühe olulise proovikivina esile riigieelarve vastuvõtmise valitsuses. “Kui valitsus saab riigieelarve vastu võetud, siis nad on põhimõtteliselt latist üle saanud,” ütles Värk.
Koalitsioonis otsitakse tähelepanu
Vähemusvalitsuse kujunemisele eelnesid suvel pinged valitsuserakondades. Lisaeelarvet kritiseerisid reformierakondlased Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev, kes ei toetanud lisaeelarvet. Suve jooksul lahkusid senistest parteidest Reformierakonna liige Meelis Kiili ja Eesti 200 liige Kalev Stoicescu, kes liitus hiljem Parempoolsetega.
Joosep Värgi hinnangul võib erakonnasisese kriitika taga olla ka poliitikute soov kindlustada endale mandaat järgmises riigikogus. “Võib juhtuda, et osadele inimestele ei ole enam kohta järgmises riigikogus ja nad tunnevad, et kui varasemalt nad on olnud nii-öelda tublid koalitsiooniga koos hääletajad, siis võib-olla nad üks hetk avastavad, et mille nimel, kui minule meeskonnas edaspidi kohta ei olegi,” ütles Värk.
Ojakivi sõnul soovivad eriti Reformierakonna poliitikud, kellel on praegu 38 kohta riigikogus, oma nähtavust suurendada. “Kui on selline kolmeks lugemine, siis ainult esimesed pääsevad järgmisesse parlamendi koosseisu ja ülejäänud kaks saavad siis püsti tõusta ja ära minna,” ütles Ojakivi.
Kärpe erimeelsused
Ka valitsuspartnerite Reformierakonna ja Eesti 200 vahelised erimeelsused kärpe teemadel on poliitvaatlejate hinnangul seotud lähenevate valimistega.
“Ma arvan, et need on tegelikult lihtsalt sõnumid juba nende valijatele. Nad tahavad anda märku sellest, millised on nii-öelda nende sõnumid järgmistel valimistel,” ütles Värk.
Mirko Ojakivi sõnul võib terav vastandumine poliitikutele küll tähelepanu tuua, kuid pole selge, kas see valijatele meeldib. “Valija on kõigest sellest väsinud. Valija ootaks ikkagi ilusamat elu, kuidagi nagu positiivsemaid sõnumeid. Tõenäoliselt sellise skandaali ja kraaklemisega nüüd kuulsaks ei saa,” ütles Ojakivi.
ETV saade “Hapud kurgid 2026” analüüsib lisaks vähemusvalitsusele ka suve teisi suuremad uudisteemasid, nagu presidendivalimised, ebaseaduslik ränne ja vanglarent.
“Hapud kurgid 2026” on eetris esmaspäeval kell 20 Eesti Televisioonis.