Maamõõtjate hinnangul on valdav osa viimase kümnendi piirimõõtmistest õiguslikult ebakorrektsed ning maaomanikud võivad need kohtus soovi korral vaidlustada. Ametnike kinnitusel on see mure aga alusetu.
Kui maaomanikud soovivad krundipiiri nihutada, palkavad nad selleks geodeedi ehk maakeeli maamõõtja. Spetsialist paneb paika täpsed piirikoordinaadid, ametnikud kannavad piiri katastrikaardile ning seejärel kinnitatakse see kinnistusraamatus.
Viimased poolteist aastat on maa- ja ruumiamet lubanud geodeetidel katsetada sellisteks mõõtmisteks riiklikku ESTPOS-i võrku. Varem kuni eelmise aasta alguseni pidid maamõõtjad tuginema oma töös aga eraettevõtjate tugijaamadele.
Maamõõtjatele riiklik võrk meeldib, sest seal tehtud mõõtmised on täpsemad. Septembrist kaob see võimalus aga taas ära ning maamõõtjad peavad naasma eralahenduste juurde.
Geodeedid kirjutasid nüüd maa- ja ruumiametile, et vana lahenduse juurde naasmine pole üldse võimalik. Nimelt avastasid nad talvel, et kui seadust hoolikalt lugeda, siis ei tohigi katastrimõõtmistel mitteriiklikke võrke kasutada. Ühtlasi ei tohi nende hinnangul sellised eravõrkude jaamad olla geodeetiliste punktide andmekogus.
Geodeetide ühingu juhatuse liige Mart Rae rääkis, et tegelikult on enamik viimase kümmekonna aasta jooksul tehtud katastrimõõtmistest olnud õiguslikult ebakorrektsed.
“Kui on eraldatud katastriüksused, ükskõik kas see on Rail Baltic, maantee-ehitus või kaitsetööstuspark – kui selle mõõdistamiseks on kasutatud mitteriiklikke punkte, siis teoreetiliselt tekib seal vaidlustamise oht,” rääkis Rae.
Rae sõnul ei tähenda see tingimata, nagu oleks need mõõtmised olnud ebatäpsed. Küll aga avab see tema sõnul võimaluse igasugusteks piirivaidlusteks, nii nagu vaidlesid ka Andres ja Pearu “Tões ja õiguses”.
Ametnikud: mure on alusetu
Majandusministeeriumi ning maa- ja ruumiameti hinnangul on maamõõtjate mure aga asjatu ning mingit alust senimõõdetu vaidlustamiseks pole.
“Varem on need reeglid kõik kenasti töötanud ja sellisel viisil ei ole seda probleemi tõstatatud. […] Minu hinnangul on seadus selgelt tõlgendatav nii, et maamõõtjad saavad teenuse osutamiseks eravõrke kasutada,” ütles maa- ja ruumiameti ruumiandmete ja maakatastri teenistuse direktor Erik Ernits.
Ka majandusministeerium ei näe, et maamõõtjatel oleks mingeid õiguslikke takistusi septembrist alates oma senise praktikaga jätkamisel.
“See on väga huvitav lähenemisnurk. […] Need eravõrgud on olnud kasutusel kümneid aastaid. Maamõõtja vastutus on tagada täpsus ning veenduda, et kohapeal tehakse vajalikud sidumised ja kontrollid. See on maamõõtja vastutus ning katastripidaja ehk maa- ja ruumiamet kontrollib, kas mõõdistustööd on teostatud täpsusnõuetele vastavalt,” sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama.