Esmaspäeva seisuga on Tallinnas 575 kevadel põhikooli lõpetanud noort, kellel ei ole veel Eesti hariduse infosüsteemi kantud uut koolikohta. Nimekirjad on aga jätkuvalt pidevas muutumises, sest osa noori lükkab pakutud koolikohad tagasi, misjärel pakutakse neid kohti järgmistele.
Eriti pingeline on olukord pealinnas. “Vabade kohtadega Tallinnas väga hästi just ei ole,” tõdes Tallinna haridusameti hariduskorralduse juht Krista Keedus. “Eestikeelsed gümnaasiumid on oma vastuvõtu teinud ja kohad ka kõik täis saanud,” lisas ta.
Tallinna munitsipaalgümnaasiumides ei ole Keeduse sõnul praegu suutlikkust kohti juurde teha, sest on nii ruumi- kui ka õpetajapuudus.
“Kohe esimese hooga sellist gümnaasiumikohtade juurde tekitamist plaanis ei ole,” märkis hariduskorralduse juht, viidates vajadusele ära oodata 10. septembri lõplikud andmed vajaduste ja vabade kohtade kohta.
Olulist rolli koolikohtade täitumisel mängib ka naabervaldade elanike sissevool, sest uueks õppeaastaks Tallinna kümnendatesse klassidesse vastu võetud õpilastest ligi 27 protsenti ei ole pealinna elanikud.
Kuigi gümnaasiumikohad on pealinnas täis, leidub veel vabu õppekohti näiteks Tallinna rakenduslikus kolledžis ja tehnoloogiakolledžis Tehno Tallinn. Keedus soovitas ilma kohata jäänud noortel vaadata kutsehariduse poole: “Meie kutseharidus ei ole ainult kutseharidus, vaid ta on ka kutsekeskharidus.” “Võiks vähemalt proovida alguses seal õpiteed jätkata ja kui ikka ei sobi, siis gümnaasiumikohta edasi vaadata,” julgustas ta.
Nõrgemate lõputulemustega noortele mõeldud ettevalmistava õppe kohad täitusid samuti juba suvel. Praegu arutatakse koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga nende kohtade vajaduspõhist juurdeloomist.
Lõplik tähtaeg kohalikel omavalitsustel abivajajatele lahenduste pakkumiseks on 1. november, kuid noortega üritatakse ühendust saada juba praegu, et mõista nende koolikohata jäämise põhjuseid.
“Kurb on see muidugi, kui nüüd noored ei saanud 1. septembriks endale koolikohta ja ei saa siis oma õppeaastat alustada,” nentis Keedus. “See ei tähenda, et alustamine ei oleks võimalik siin mõned päevad või ikka nädalad hiljem. Kindlasti ei ole sellega nüüd õppimisvõimalused nii-öelda lukus,” lisas Keedus.
Keedus tõi välja, et ka eelnevatel aastatel on põhikooliga oma haridustee lõpetanud noorte hulk olnud sama või veidi väiksem, kuigi nende seire oli enne õpikohustuse tekkimist puudulik.
“Ministeerium on igal aastal seiranud, kui palju on noori, kes järgmisele haridustasandile ei jõuagi, ja neid on olnud pigem kuskil 400–500,” sõnas Keedus.
“Varem ei ole see olnud juriidiline probleem. Küll on see olnud probleem noortele ja Eesti riigile tervikuna, sest haridusteed jätkanutel on paremad võimalused elus hakkama saada – seetõttu kehtestati ka õpikohustus. Seni ei ole see otseselt laual olnud, sest noortel oligi vaba voli minna näiteks tööle, mistõttu me sellist jooksvat õppeaasta alguse seiret varem ei teinud,” lausus Keedus.