Ajaleht Financial Times kirjutab, et Rumeenia jääb suure tõenäosusega ilma 770 miljoni euro suurusest Euroopa Liidu rahastusest, kuna riik ei suuda valitsuskriisi tõttu viia ellu Brüsseli nõutud reforme.
Euroopa Komisjon andis Rumeeniale reformide elluviimise tähtajaks 31. augusti, selleks ajaks peavad olema vastu võetud seadused, mis puudutavad avaliku sektori palkade reformimist ja kahjumis riigiettevõtete ümberkorraldamist. Pandeemiaga seotud taastefondi vahendid on kättesaadavad vaid 2026. aasta lõpuni, vahendas Financial Times.
Rumeenia sotsiaaldemokraadid vaidlustasid aga kõnealused eelnõud, lahkusid mais võimuliidust ning seni pole erakonnad reformide osas kokkuleppele jõudnud.
Paremtsentristide eelistatud peaministrikandidaat Siegfried Mureșan nimetas tekkinud ummikseisu poliitiliseks tõehetkeks.
“Avaliku sektori palgareform kõrvaldaks ebavõrdsuse, piiraks poliitiliselt määratud privileege ja vabastaks 770 miljonit eurot,” ütles Mureșan ajalehele Financial Times.
Mureșan ütles, et tema erakond PNL ei soovi tulevikus moodustada koalitsiooni sotsiaaldemokraatidega (PSD), kuna viimased tegid peaminister Ilie Bolojani kukutamisel koostööd parempopulistidega. PSD leiab samas, et reformid on liiga karmid ning Bolojan oleks pidanud sõlmima Euroopa Komisjoniga parema kokkuleppe.
Reformide üks oluline sihtmärk on kahjumis ja võlgades riigiettevõtete süsteem. Näiteks riiklik raudtee-ettevõte CFR prognoosib tänavuseks kahjumiks umbes 100 miljonit eurot ning firma võlg ulatus 2025. aasta lõpus enam kui 430 miljoni euroni.
Samal ajal ulatuvad avaliku sektori palgakulud ligikaudu 30 miljardi euroni aastas, kuid riigis suurt mõjuvõimu omavad ametiühingud nõuavad endiselt palgatõusu. Eelarvepuudujääk oli mullu kaheksa protsenti SKP-st.
“Praegune poliitiline kriis areneb kuhjuvate ja kattuvate kriiside taustal. Rumeenia ühiskond peab vana poliitilist eliiti mitte üksnes üha ebademokraatlikumaks, vaid ka äärmiselt vastutustundetuks. Nad tülitsesid mõjuvõimu pärast riigi jaoks kriitilisel hetkel ega suutnud taastada elementaarset stabiilsust just siis, kui seda oli kõige enam vaja,” ütles Varssavis asuva mõttekoja OSW analüütik Kamil Całus.
Analüütikud tõid veel välja, et riigis pole pärast kommunismi langemist 1989. aastal erakorralisi valimisi toimunud. Seetõttu võib riiki oodata ees vähemusvalitsus või väga habras enamusvalitsus.
Samal ajal suurendab parempopulistlik partei AUR riigis toetust, küsitluste järgi ulatub selle toetus 35–40 protsendini. Etniliste ungarlaste erakonna juht Hunor Kelemen ütles, et esialgu saab riik vähemusvalitsuse, kuid lõpuks võib AUR võimule tulla.
“Näeme, kas see juhtub 2026. või 2028. aastal. Nad on oma toetust alates viimastest valimistest kahekordistanud ja neil on veel kasvuruumi. Mida halvemini meil läheb, seda enam nende toetus kasvab,” ütles Kelemen.