«Ma täitsa siiralt arvan, et see protsess, mille kaudu Eesti Vabariigis president ametisse pannakse, ei vääri sisuliselt valimiste nimetust,» selgitas ta. Vooglaid usub, et tema hääletamiskäitumisest ei sõltu riigikogus mitte midagi, sest juba eelnevalt on parteide juhtide seas kokku lepitud, kellest president saab.
«Rääkida selles kontekstis, et riigikogu liikmed on oma mandaadis vabad ja võivad oma südametunnistusele ja parimale äranägemisele ise otsustada, kelle poolt hääletada… Kas see ignoreerib täielikult parlamendi poliitika reaalsust või on tahtlikult mitte ausameelne,» rääkis ta.
Vooglaid ei kavatse riigikogus sedelitki võtta: «Ma ei kavatse selles absoluutselt osaleda. Ma ei lähe kohale, ma ei võta sedelit välja põhimõttelise protestiaktsioonina.»
Presidendikandidaat Ülle Madise on varem avaldanud, et otsevalimine tähendaks riigipeale senisest suuremaid volitusi, aga Vooglaid sellega nõus ei ole, sest Soomes ja Leedus ei ole presidentaalset riigikorraldust: «Seda vaadet esitatakse alati loosunglikult ilma seda sisuliselt põhjendamata. Kui me võrdleme Soomet ja Leedut Eesti Vabariigiga, siis me näeme, et seal on rahval võimalus valida endale ise riigipea. Presidendi ametivolitused on vägagi sarnased.»
Samuti avaldas Vooglaid lootust, et kui kasvõi kolmandik riigikogu liikmetest ütleks, et nad pole valimiste protsessiga nõus, võiks asjad hakata ka muutuma.
Mida rääkis hiljuti EKRE fraktsioonist lahkunud Vooglaid oma poliitilise karjääri tulevikust ja erakorralistest valimistest, kuula juba saatest!