TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel rääkis saates “R2 Hommik!”, et alkoholi tarbimine on meie ühiskonnas ikka veel glamuurne ja seotud lõõgastuse ja enda premeerimisega millegi eest. Sammeli sõnul ei tohiks täiskasvanud normaliseerida alkoholi tarvitamist, sest see saadab noortele vastukäivaid signaale.
Septembris toimub taas kampaania “Septembris ei joo”, mis esimest korda toimus 2003. aastal. “See algatus on sirgunud rahva hulgast. 2003. algatasid selle tudengid ja 2017. aastal pani algatusele õla alla Tervise arengu instituut (TAI) ning nüüd toetab seda ka tervisekassa,” nentis TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel.
“Alkoholile kui ainele, mida tarvitatakse, ohutut tarvitamistaset polegi olemas, mida vähem, seda parem,” tõi ekspert välja.
Sammeli sõnul on tänavune slogan “Lükka alkohol pildilt välja”, et me ka ise ei normaliseeriks alkoholi tarvitamist. Näiteks läbi selle, et kui kellelgi algab puhkus. lükatakse sotsiaalmeediassse üles pilt sellest lõõgastavast momendist või tähistatakse midagi, klaas käes, et me ise ei annaks signaale. Need on rituaalid, mida iga inimene oma käitumisega kinnistab, kui selliseid pilte sotsiaalmeediasse riputab,” sõnas Sammel.
“Kõik ju teavad, et alkohol ei ole tervisele hea, aga samas noored näevad, et täiskasvanud käituvad teisiti, ühest küljest jutt, et alkohol on kahjulik ja teisest küljest glamuur, mis käib alkoholi tarbimisega kaasas, on vastukäivad,” ütles Sammel.
Seadusemuudatusel, mille tagajärjel on alkoholilett kaupluses teistest toodetest eraldatud ning alkoholi ei saa osta pärast kella kümmet, on Sammeli sõnul suur mõju.
Ega muid teaduspõhiseid lahendusi ühiskonnas polegi, kui teha alkoholi kättesaamine võimalikult ebameeldivaks. “Ikkagi ainult alkoholireklaamide nähtavuse ja alkoholi kättesaadavuse piiramine. Need on asjad, mida saab riigi poolelt teha. Teisel juhul, kui me seda ei teeks, peaksime kogu aeg suurendama abiteenuste kättesaadavust elanikkonnale, sest kui inimene satub alkoholiprobleemide kätte, on tema ümber terve ring inimesi, kes selle pärast kannatavad, perekond, töökaaslased. Abi andmine läheb ühiskonnale mitu korda kallimaks kui see, et me kättesaadavust pisutki piirame,” tõdes Sammel.