Seda, kui palju noori sel õppeaastal õppekohata jäävad, kooliaasta alguse seisuga öelda ei saa. Kuna koolid kannavad veel õpilasi aktiivselt Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS), muutuvad andmed pidevalt.

31. augusti seisuga on suurim õppimiskohata põhikoolilõpetajate osakaal Lääne-Viru maakonnas (14%) ning Valga maakonnas (12%). Arvuliselt on enim aga noori, keda ei ole õppijana EHIS-esse sisestatud, Harju maakonnas. Neid on seal 775 ehk 11% õppimiskohustusega põhikoolilõpetajatest. Tallinnas on selliseid noori praegu 575, mida on ligi 300 vähem, kui oli augusti keskpaigas.

Noored, kes algaval õppeaastal kuhugi kooli õppima ei asu, suunatakse ettevalmistavasse õppesse. See on vaheaasta moodi tugiõpe neile, kes ei saanud kohe gümnaasiumi või kutsekooli või vajavad enne järgmist sammu rohkem abi. Seal aidatakse neid järele õppimises, õpioskuste arendamises ja eriala valimises.

Tallinnas vajadus suurim

Kuigi Delfi kirjutas augusti keskpaigas, et Tallinnas polnud ettevalmistavas õppes enam ühtegi vaba kohta, on olukord nüüd muutunud. 31. augusti seisuga on Tallinna rakenduslikus kolledžis ettevalmistavas õppes vabanenud 15 kohta. Lisaks saab taotlusi esitada majandus- ja teeninduskolledžisse AVARA. Selle alusel, kui palju ettevalmistavasse õppesse avaldusi laekub, vaadatakse Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Krista Keeduse sõnul õppekohtade vajadus uuesti üle.

„Kindlasti tuleb neid juurde ja kõik noored, kes on ettevalmistava õppe sihtrühmas, koha ka saavad,“ kinnitas Keedus. „Samas ei pruugi õppetöö alata nüüd, vaid vastuvõtt toimub jooksvalt aasta jooksul ning eri koolides alustavad uued rühmad eri aegadel.“

Kuigi vajadus ettevalmistava õppe järele on suurim Tallinnas, on HTM-i kommunikatsiooninõuniku Elo Eesmäe sõnul ministeerium valmis looma lisakohti ka mujal Eestis. Praegu ei ole tema sõnul siiski kõik olemasolevad kohad veel täitunud. Vabadest õppekohtadest tehakse koostöös kohalike omavalitsustega veel ülevaadet.

EHIS-esse peavad kõik andmed olema kantud 10. septembriks. Seejärel saavad Eesmäe sõnul kohalikud omavalitsused edasi tegeleda nende noortega, kes selleks ajaks kohta leidnud ei ole. „Võtavad nendega ühendust, selgitavad välja nende edasised plaanid ning aitavad vajadusel leida sobiva õppimisvõimaluse,“ lisas ta.