Kohus määras Tordenile selle asemel 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vanglakaristuse, teatab Helsingin Sanomat.

See tähendab karistusaja olulist lühenemist. Helsingin Sanomate teatel istutakse eluaegsest vanglakaristusest Soomes tänapäeval keskmiselt ära üle 14 aasta, aga kindla pikkusega vanglakaristusest võidakse esimest korda karistatul pool maha arvestada. Nii võib Tordeni karistusaeg põhimõtteliselt lüheneda kuuele aastale, millest ta on juba suure osa ära istunud.

Teise astme kohus (hovioikeus) leidis, et Torden on süüdi kolmes sõjakuriteos. Esimese astme kohus (käräjäoikeus) mõistis Tordeni süüdi neljas sõjakuriteos. Süüdistusi esitati viis.

Teise astme kohus lähenes süüdistustele teistmoodi ja võttis karistuse määramisel arvesse muu hulgas ka sõjakuritegude eest karistamise rahvusvahelise praktika.

Üks sisuline muudatus oli teise astme kohtu hinnangul see, mis toimus 2014. aastal ühe Ida-Ukraina teetõkke juures. Tordenit süüdistati Ukraina lippu peibutisena kuritarvitades toime pandud varitsusrünnakus, milles hukkus 22 Ukraina pataljoni Aidar sõdurit.

Süüdistuses väideti, et Tordenil olid ülema volitused ja ta tulistas ka ise ukrainlaste pihta.

Esimese astme kohus mõistis Tordeni selles punktis õigeks. Nüüd leidis teise astme kohus samuti, et Tordenil ei olnud ülema vastutust, aga ta tulistas Ukraina lippu varitsuseks kuritarvitades ise ukrainlaste pihta ja on seega sõjakuriteos süüdi.

Ukraina sõdurid arvasid lipu põhjal, et teetõke on ukrainlaste kontrolli all ja neli on vastas omad.

Teise astme kohus otsis sellisele teole Soomest ja rahvusvaheliselt pretsedenti, aga ei leidnud seda.

„Võõrriigi lipu kasutamine vaenlase eksitamiseks on põhimõtteline ja tõsine sõjaseaduste rikkumine,“ leidis kohus.

Raskendavad asjaolud olid teo ettekavatsetus ning kasutatud relvastus ja muu varustus. Kasutusel oli muu hulgas termobaariline rakett.

Torden näitas lisaks eeskuju käsuahelas endast madalamal olnutele ja tootis olukorrast sõjapropagandamaterjali.

Teine süüdistus puudutas seda, mis toimus kohe pärast varitsusrünnakut, kui tulistati haavatud sõdureid.

Teise astme kohus lükkas selle süüdistuse tagasi ja märkis, et ei ole tõendatud, et Torden oleks ise haavatuid tulistanud või et seda oleksid teinud grupi kaks ülejäänud liiget.

Kolmas süüdistus puudutas haavatu põsele lõigatud Russitši märki. Teise astme kohus lükkas süüdistuse tagasi, sest leidis, et haav oli pinnapealne ja sellest ei tulnud verd. Seega ei olnud kohtu sõnul tegemist tegevusega, mille eesmärk oli tekitada ohvrile suuri füüsilisi ja vaimseid kannatusi.

Neljanda ja viienda süüdistuse kohta jäi teise astme kohus põhiosas samale seisukohale kui esimese astme kohus.

Torden poseeris väidetavalt Ukraina sõduri surnukehaga seda mõnitades fotode jaoks, mis avaldati muu hulgas sotsiaalmeedias.

Selle lugesid mõlemad kohtud sõjakuriteoks.

Viienda süüdistuse järgi andis Torden rühmituse ülema asetäitjana internetis teada, et rühmitus ei anna armu ega võta vange.

Neil süüdistustel ei olnud olulist mõju karistusele, aga need rõhutasid teise astme kohtu sõnul Tordeni hoolimatust ja lugupidamatust rahvusvahelises relvakonfliktis järgitavate põhimõtteliste sõjaseaduste vastu.

Tordenit kohustati maksma hukkunud sõdurite lähedastele, keda on üle 80, hüvitist, mille kogusumma tõuseb üle 750 000 euro.

Tordeni advokaat Heikki Lampela peab otsust kaitse oluliseks võiduks, sest eluaegne vanglakaristus muutus märksa lühemaks.

Lampela sõnul tahab Torden veel edasi kaevata, sest leiab, et ei ole Ukraina lippu kasutades kedagi eksitanud.

Torden vahistati Helsingi-Vantaa lennujaamas 2023. aasta suvel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeriLoe kommentaare (25)